Pareto diagramm

Pareto diagramm on võrdlusdiagrammi graafiline esitusviis, mis baseerub Pareto printsiibil (80:20 reegel) ja sobib visualiseerimaks põhjuseid, alustades tähtsaimaga ja lõpetades kõige vähem tähtsaga.

Pareto diagrammi loetakse üheks 7 kvaliteedivahendist. Pareto diagrammi koostatakse ja analüüsitakse statistiliste protsesside kontrolli töövahendina näitamaks mõne üksiku põhjuse suhtelist mõju kogu vaadeldavale probleemile. Pareto printsiibi (80-20 printsiibi) kohaselt on 80% mõju tingitud 20% teguritest.[1]

Ajaloolist

 Pikemalt artiklis Pareto printsiip

Pareto diagrammi esmakirjeldajaks peetakse Joseph Moses Jurani (24. detsember 1904 – 28. veebruar 2008). Diagramm on nimetuse saanud Itaalia majandusteadlase ja sotsioloogi Vilfredo Pareto (15. juuli 1848 – 19. august 1923) )järgi.[2] Pareto diagramm baseerub Pareto printsiibil(tuntud ka kui 80:20 reegel), mille kohaselt avaldavad just üksikud põhjused tegelikkuses kõige suuremat mõju - 80% mõjust on tingitud 20% teguritest.

80:20 printsiibi aluseks oleva mudeli avastas ta aastal 1897. Pareto uuris jõukuse ja sissetulekute struktuuri 19. sajandi Inglismaal ja leidis, et tema valimites läks suurem osa sissetulekuid ja vara väga väheste kätte.

Pareto esialgselt kirjeldas antud printsiibi paikapidavust, näidates, et 80% Itaalia maavaldustest kuulus 20% Itaalia elanikele. Tänaseks on antud printsiibist saanud üks juhtprintsiip ärijuhtimises, majanduses, sotsiaalteadustes ning ka kvaliteedikontrollis – 20% klientidest annab 80% kogukasumist, 20% põhjustest toodab 80% probleemidest, 20% inimestest kirjutab 80% raamatutest, 20% kodanikest põhjustab 80% kuritegevust.[3]

7 kvaliteedivahendi vahendina

Kvaliteedijuhtimises kvaliteedi tagamise vahendina on Pareto diagrammi koostamine ja analüüsimine juhtidele abiks erinevate probleemide põhjuste väljaselgitamisel.

Pareto diagramm võimaldab tähelepanu all olevale probleemile või küsimusele struktureeritult läheneda. Probleemil või kvaliteedi mõistes kitsaskohal on tihtipeale mingi konkreetne väljund (nt liinitootmises praaktoode), mis tähendab ettevõtja jaoks täiendavaid kulusid, väiksemat toodangut, klientide rahulolematust ja muud taolist. Pareto diagrammi abil saab üles reastada kas probleemiga kaasnevaid või probleemi põhjustavaid mõjusid ning seejärel reastada nende olulisuse.[4] See omakorda annab juba probleemi lahendamiseks kitsama tegevusplaani – keskendu 20% mõjudele, et saavutada 80% parem tulemus või vältida 80% ulatuses probleeme. Mida suurem on andmete hulk, seda usaldusväärsemalt ning täpsemalt on võimalik probleemi põhjuseid või tulemeid mõõta ning määratleda.

Pareto diagramm koosneb tulpadest ning joongraafikust, kus individuaalsed väärtused on reastatud tulpadena kahanevas väärtuses, ning kus joon tähistab kumulatiivset väärtust. Vasakpoolne vertikaaltelg tähistab sagedust, kuid võib tähistada ka kulu või mõnda muud mõõdetavat ühikväärtust. Parempoolne vertikaaltelg tähistab kumulatiivset protsenti, juhtumite arvu, kogukulu, või mõne muu mõõdetava ühiku kumulatiivset väärtust. Kuna väärtused on kahanevas suuruses, siis kumulatiivne joongraafik on kogu määramispiirkonna ulatuses nõgus.

Pareto diagrammi näide



Pareto diagrammi koostamine

1. Vali välja probleem, mida hakatakse hindama või võrdlema.

2. Vali välja mõõtühik, mille alusel erinevaid mõjusid kõrvutada.

3. Vali välja analüüsitav ajaperiood.

4. Kogu vajalikke andmeid iga põhjuse esinemise kohta.

5. Võrdle iga põhjuse sagedusi või kulusid teiste põhjustega.

6. Loetle põhjused horisontaalteljel vasemalt paremale kahanevalt vastavalt esinemissagedusele või põhjusega seotud kulude suurusele.

7. Joonista iga klassifikatsiooni kohale tulp, mis näitab vastava klassifikatsiooni esinemise sagedust või sellega seotud kulusid.

8. Graafiku interpreteerimise lihtsustamiseks lisatakse kumulatiivset osakaalu iseloomustav joon pikima tulba tipust liikudes ülespoole vasemalt paremale.[5]

Näitena toodud diagrammil („Etteheited restoranile“)[6] on demonstreeritud klientide rahulolematuse põhjused ning nende esinemissagedused. Antud näite puhul on kaheks peamiseks etteheiteks „kõrge hind“ ning „väiksed portsionid“, mis kokku moodustavad 82% kõikidest esinenud kliendikaebustest. Sellisel juhul on ilmne, et rahololu parandamiseks tuleb kas alandada hinda ja suurendada portsioneid või mõelda, kuidas jätta külastajale mulje, et hinna-kvaliteedi ning ka toidukoguse suhe on vastuvõetav. Pareto diagrammi on võimalik luua tavapäraste arvutlustabeli programmidega, nagu näiteks Apache, OpenOffice, Microsoft Excel, visualiseerimistarkvaraga (ThoughtSpot, Tableau Software), ning muude kvaliteedikontrolli ning statiliste programmidega.

Pareto diagramm on üks seitsmest kvaliteedikontrolli tööriistast ning sageli koostöös teiste kvaliteedikontrolli meetoditega väga heaks sisendiks kvaliteedi parendamiseks selleks möeldud tehnikatega (näiteks Lean, 6 sigma, SPC).[7]

Pareto diagrammi 1.näide

Pareto diagramm on visuaalne vahend 80:20 printsiibi näitlikustamiseks, mis koostatakse andmete (faktide) analüüsi tulemusel.

Joonise vertikaalteljele tuuakse valdava, valitseva mõjuga (Major Effect), tühise mõju (Minor Effect) ja kogumõjuga (Total Effect) tegurid. Horisontaalteljele aga üliolulinevähemiküliolulise vähemik (Vital Few) ja tühise enamiku (Trival Many) ka põhjused (causes).

Pareto diagrammi alusel määratakse kindlaks probleemid, mis tuleb lahendada esmajärjekorras. Praktilises igapäevatöös koosneb Pareto diagrammi koostamine alljärgnevatest sammudest.

  • 1 Samm: Leia spetsiifiline toode, millel ilmneb pidevalt mitmesuguseid defekte, ning reasta kõik võimalikud defektid kontroll-lehel.
  • Probleem: Defektsed kuivikud.
  • Võimalikud defektid:
    • purunenud
    • pragunenud
    • üleküpsenud
    • alaküpsenud
    • aukudega
    • alamõõdulised
    • ülemõõdulised.
  • 2 Samm: Koguda etteantud ajavahemiku jooksul andmeid, mis näitavad defektide ilmnemise sagedust ning lisada saadud andmed kontroll–lehele.

Kontroll-leht defektide esinemissageduse välja selgitamiseks:

  • Defekt Sagedus
  • Purunenud  30
  • Pragunenud  3
  • Üleküpsenud  10
  • Alaküpsenud  7
  • Aukudega  45
  • Alamõõdulised  9
  • Ülemõõdulised   1
  • Kokku =  105
  • 3 Samm: Reasta defektid Pareto diagrammi koostelehele esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedamini esineva defektiga ning lõpetades kõige vähem ilmnenud defektiga.

Pareto diagrammi koosteleht defektide reastamiseks, esinemissageduse järgi:

  • Toode: KUIVIKUD Teostaja: 6ơ

Andmete kogumise ajavahemik: 01.01.2002 kuni 01.02.2002 Kood Defekt Kokku Suhteline sagedus %

  • A Aukudega 45
  • B Purunenud 30
  • C Üleküpsenud 10
  • D Alamõõdulised 9
  • E Üleküpsenud 7
  • F Pragunenud 3
  • G Ülemõõdulised 1
  • H
  • I
  • J

Kõik kokku= 105 100%

4 Samm: Arvuta iga üksiku defekti suhtelise sageduse % defektide kogusummast, seejärel reasta need Pareto diagrammi koostelehele. Arvutusi tehes saab kasutada järgnevat valemit:

% Häufigkeit - % Kogusummast

Näide, aukudega kuivikute puhul:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Pareto diagramm, veebiversioon (vaadatud 28. oktoobril 2017)
  2. ↑ "Pareto diagramm". TJO Konsultatsioonid. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.10.2017. Vaadatud 26.10.2017.
  3. ↑ Juran, Joseph J. (1999). Juran's Quality Handbook (PDF) (Fifth Edition ed.). McGraw-Hill. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21.04.2017. Vaadatud 26.10.2017. {cite book}: parameetris |edition= on üleliigne tekst (juhend)
  4. ↑ Krinal, Kaarel. "Kuidas panna oma parendustegevused steroididele? Pareto diagrammi võlud". Terviklik kvaliteedijuhtimine. Vaadatud 26.10.2017.
  5. ↑ "Pareto diagramm". TJO Konsultatsioonid. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.10.2017. Vaadatud 26.10.2017.
  6. ↑ "Pareto Chart". Excel Easy. Vaadatud 26.10.2017.
  7. ↑ Tague, Nancy R. (2005). The Quality Toolbox (Second Edition ed.). ASQ Quality Press. Lk 15. {cite book}: parameetris |edition= on üleliigne tekst (juhend)

Lisalugemist

  • Richard Koch, "80:20 printsiip. Kuidas saavutada vähemaga rohkem", TEA Kirjastus 1999
  • Peter Scholtes (Demingu õpilane), "Juhi käsiraamat", Tallinn, TEA Kirjastus, 2001

Välislingid