Patandžali

Patandžalit kujutatakse sageli poolinimesena, poolmaona

Patandžali (sanskriti पतञ्जलि (Patañjali) [pʌtʌɲʤʌlɪ]) oli India õpetlane ja traditsioonilise jooga alusteksti "Joogasuutra" autor, mistõttu teda nimetatakse ka jooga isaks.

India traditsioon omistab talle ka ühe grammatikateose ja ühe kirjutise ajurveedast, kuid on vaieldav, kas need on ühe autori kirjutatud.

Elu ja legendid

Patandžali elu kohta pole midagi kindlat teada. Arvatakse, et ta elas millalgi 2. sajandi eKr ja 4. sajandi pKr vahel.[1]

Patandžali ema nimi oli legendi järgi Gonikā (Goṇikā), mistõttu tema kohta kasutatakse ka nimesid Gonardīja (Goṇardīya) ja Gonikāputra (Goṇikāputra).[2] Gonikā oli eraklik askeet. Et ta oli naine, ei leidnud ta õpilasi, kellele oma teadmisi edasi anda. Ta pöördus palvega päikesejumala Sūrja poole. Siis kukkus talle taevast pihkudesse väike madu, kes muutus poisiks ja palus luba olla Gonikā õpilane. Gonika andis talle sellepärast nimeks Patandžali (sanskriti pat- 'lendama, alla kukkuma' ja añjali 'tervitus- ja palveasend').[3] Alternatiivse legendi järgi langes ta grammatik Pānini pihkudesse.[2] Patandžalit peetakse ka maailmamao Šeša inkarnatsiooniks.[4]

Viited

  1. ↑ Wilfried Huchzermeyer. Das Yoga-Lexikon. 2. trükk, Karlsruhe 2009, ISBN 978-3-931172-28-2, lk 211, märksõna "Patañjali".
  2. ↑ 2,0 2,1 Patanjali. –John Dowson. A classical dictionary of Hindu mythology and religion, geography, history, and literature, London 1879, lk 233–234. Veebiversioon.
  3. ↑ Mathias Tietke. Der Stammbaum des Yoga, Theseus: Berlin 2007, ISBN 978-3-8962-0199-7, lk 229.
  4. ↑ Reinhard Palm. Der Yogaleitfaden des Patañjali, Reclam: Stuttgart 2010, ISBN 978-3-15-020197-8, lk 260.