Philipp Melanchthon

Philipp Melanchthon (Philipp Schwartzerd) (16. veebruar 1497 Bretten – 19. aprill 1560 Wittenberg) oli saksa humanist, Martin Lutheri sõber ja kaaslane.

Melanchthon sai 1518. aastal Wittenbergi ülikooli kreeka keele professoriks. Seal tutvus ja sõbrunes ta ka Martin Lutheriga ning käis temaga kaasas ka juba Leipzigi väitlustel, kaitstes koos Lutheriga algavat usupuhastust. Melanchthoni koostatud Augsburgi usutunnistus ja Augsburgi usutunnistuse apoloogia on mõlemad väga tähtsad kirjutised luterlikus kirikus.

Pärast Lutheri surma ei suutnud Melanchthon ära hoida reformeeritud kiriku sees tekkivaid erimeelsusi. Õpetuslikud tülid tekkisidki, ning nendega seoses said nähtavaks Melanchthoni enese kõhklused õpetuslikes küsimustes. Ta soovis vältida erimeelsusi ning tahtis rahu ja üksmeelt kirikute vahele. See ilmneb ka ta kirjutistes; näiteks oleks ta olnud nõus katoliiklike tseremooniate kasutamistega jumalateenistustel ning paavstile allumisega, juhul kui katoliiklased tunnustaksid luterlikku kirikut mittehereetilisena. Kaheksa aasta pärast ta siiski loobus oma unistusest astuda taas katoliiklusse. Katoliikliku meelsuse tõttu sai ta aga rohkelt kriitikat teistelt reformaatoritelt, teiste seas näiteks Jean Calvinilt. Melanchthoni järgijaid nimetati "filiplasteks" ning "õiged luterlased" olid nende vastu.

Melanchthon uuendas kooliharidussüsteemi, pälvides sellega aunimetuse "praeceptor Germaniae" ehk "Saksamaa õpetaja". Ta rõhutas humanismi ja eetilise kasvatuse tähtsust. Tänu temale levis humanistlik haridussüsteem Saksamaalt ka mujale, eriti luterlikesse maadesse.

Isiklikku

Tema väimees Georg Sabinus oli esimene Königsbergi ülikooli rektor.