Rohkeõieline hõbepuu
| Rohkeõieline hõbepuu | |
|---|---|
 ' | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosialaadsed Rosales |
| Sugukond |
Hõbepuulised Elaeagnaceae |
| Perekond |
Hõbepuu Elaeagnus |
| Liik |
Rohkeõieline hõbepuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Elaeagnus multiflora Thunb. | |
Rohkeõieline hõbepuu (Elaeagnus multiflora) on hõbepuu perekonda kuuluv põõsaliik.
Levik
Arvatakse, et rohkeõieline hõbepuu pärineb algselt Kesk-Hiinast ning on sealt levinud edasi Koreasse ja Jaapanisse.[1] Liik on sisse viidud Lõuna-Sahhalinile.
Kirjeldus
Liik kasvab 1,5 m kõrguseks, mis moodustab tüve ümber juurevõsa.[1] Võrsed on pruunid ning neil on paarisentimeetrised jäigad ogad. Taimel on elliptilised või piklikovaalsed lehed, mis on pikalt välja veninud alusega. Need on paksud, sileda pealispinnaga, lehe alumist pinda katavad hõbehallid karvakesed.
Õied on torujad, mõlemasoolised, healõhnalised. Õitsemise aeg saabub mai teisel poolel. Õies on neli kroonlehte ja tolmukat ning üks emakas. Vili kuulub luuviljade klassi. Viljad on söödavad. Vili on enne küpsuse saavutamist kollane ning küpsedes punane. Keskmine vilja mass 1 g. Seeme moodustab vilja massist 20%. Liik viljub ka üksikpõõsana. Viljade valmimise algus on juuli teisel poolel kuni augustis. Viljad on magushapu, veidi parkiva maitsega, viljaliha on sültjas.
Kasvatamine Eestis
Rohkeõieline hõbepuu võib mõnel aastal lumepinnani külmuda, kuid see sõltub talvest ja kasvukohast.[1] Taim taastub hästi pärast külmumist. Enamasti on liik talvekindel, taludes ilma katmata temperatuure –25 ... –27 °C. Õitseb ja viljub rahuldavalt. Perspektiivi puuviljanduslikuks kasvatamiseks võiks olla Kagu-Eestis.
Kasutamine
Iluaianduses
Rohkeõielisel hõbepuul on dekoratiivne väärtus.