Rudolph A. Marcus

Rudolph A. Marcus (2005)

Rudolph Arthur Marcus (sündinud 21. juulil 1923 Montréalis) on Kanadast pärit ameerika füsikokeemik.

Ta on lõpetanud 1943. aastal Montréalis McGilli Ülikooli bakalaureusekraadiga keemias ja kaitsnud 1946. aastal samas keemiaalase doktoritöö.[1]

Marcus sai USA kodakondsuse 1958. aastal. Ta on olnud Illinoisi Ülikooli (1964–1978) ja California Tehnoloogiainstituudi (1978–2013) keemiaprofessor.[1]

Teadustöö

Aastatel 1956–1965 töötas Rudolph Marcus välja teooria elektronide ülekande kohta lahuses olevate molekulide vahel. Teooria võtab arvesse muutusi reageerivate molekulide ja lahusti molekulide struktuuris. Molekulaarsüsteemi energia muutuste põhjal saab arvutada keemiliste reaktsioonide kiiruse.[2]

1992. aastal pälvis ta Nobeli keemiaauhinna panuse eest elektronide ülekandereaktsioonide teooriasse keemilistes süsteemides.[2]

Tunnustus

Avalikke loenguid

Marcus on pidanud arvukalt avalikke loenguid, viimati 2023. aastal[1]:

  • 2023 – "Application of Electron Transfer Theory to Group Transfers in Biological Motors: Single Molecule Experiments" (kvantbioloogiaalasel Gordoni teaduskonverentsi eelüritusel)
  • 2023 – "Theory Guided by Experiment and by Connecting the Dots" (California Tehnoloogiainstituudis toimunud Rudy Marcuse 100. sünniaastapäeva sümpoosionil)

Publikatsioone

Marcus jätkab viljakat teadustegevust ka kõrges eas. Ainuüksi pärast 2013. aastat on ta olnud kaasautor paarikümnes teadusartiklis, mis on ilmunud sellistes ajakirjades nagu Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, Applied Physics Letters, Nature Communications, The Journal of Physical Chemistry A ja Physical Chemistry Chemical Physics.[1]

Viimati (2024) ilmunud artikkel:

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Rudolph A. Marcus CV. cce.caltech.edu
  2. 2,0 2,1 Rudolph A. Marcus. nobelprize.org