Süljenäärmed

Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre

Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.[1]

Süljenäärmete areng, asend, närvid, morfoloogia, ensüümid, bakterid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Süljenäärmed liigitatakse kaheks:

  • suured süljenäärmed (glandulae salivariae majores);
  • väiksed süljenäärmed (glandulae salivariae minores).

Roomajatel

Maolistel

Madudel paikneb suuõõnes hulgaliselt süljenäärmeid. Olenevalt madude hammaste liigist leidub madusid, kelle modifitseeritud kõrvasüljenäärmed eritavad sekreeti, mis hammustuse tagajärjel võib inimestel esile kutsuda mürgistusseisundeid.

Imetajatel

Inimesel

Inimesel komplekteerivad süljenäärmete sekreeti sülge ja saadavad seda suuõõnde 3 paari suuri süljenäärmeid:

  • kõrvasüljenääre (glandula parotidea)
  • keelealune süljenääre (glandula sublingualis)
  • lõuaalune süljenääre (glandula submandibularis).

Lisaks paikneb suuõõne limaskestas arvukalt väiksemaid süljenäärmeid.

Patoloogia

Süljenäärmetega seotult ja elundi talitluses võib esineda häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, mille diagnoosiks võivad olla sialoosid, sialolitiaas, mumps, Sjögreni sündroom, kiiritusravijärgne sialadeniit, sarkoidoos, süljenäärmete hea- ja pahaloomulised kasvajad jne.

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 747:2004.

Välislingid