Saar (perekond)

Saar
Harilik saar Fraxinus excelsior
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond	Õlipuulised Oleaceae
Perekond	Saar Fraxinus

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Perekonda kuulub 45–65 liiki, millest Eestis kasvab harilik saar (Fraxinus excelsior) peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub pensilvaania saart (Fraxinus pennsylvanica).

Saare lehed kasvavad paariti, vahel kolmekaupa männases, ja need on sulgjad liitlehed. Saare lehed meenutavad pihlakat, kuid saare lehed on läikivamad, karvutud ja jämedalt saagja servaga. Tema lehed on suuremad ja terava tipuga.

Saare seemnetega kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes või kobarates. Saarel on tiibvili nagu vahtral. Seemned asetsevad ühekaupa ning varisevad alles kevadel.

Saarepuit on kõva, tihe (alates 670 kg/m³ – Fraxinus americana – kuni 710 kg/m³ – harilik saar), sitke, väga tugev ja elastne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt suurt tugevust ja vetruvust nõudvate esemete, näiteks ambude ja vibude, kurikate ja nuiade ning tööriistakäepidemete valmistamiseks. Saart kasutatakse tisleritööstuses ja saarevineerist tehakse mööblit.

Saart on kerge töödelda naelade, kruvide ja liimiga, seda on hea masinaga töödelda ja võimalik on saavutada kõrge viimistlusaste. Seevastu välistingimustes saart laialdaselt ei kasutata, sest kokkupuutel maapinnaga kaotab ta kulumiskindluse ja võib arvestada, et viie aastaga mädaneb ta täielikult.

Saarepuitu kasutatakse elektrikitarride ja vahel ka akustiliste kitarride kõlakastide, samuti trummikerede valmistamiseks. See on tuntud oma ereda, terava värvuse ja püsiva kvaliteedi poolest.

Saar on suurepärane küttepuu.

Neljatahulise saare sisekoorest toodeti vanasti sinist värvi.

Suured saare- ja jalakaoksad murduvad sageli igasuguse hoiatuseta, mistõttu Inglismaal Sussexis kutsuti neid puid lesestajateks.

Tohutu hulga, vähemalt 243 liblikaliigi ^[1] röövikud toituvad saarel.

Vanakreeka mütoloogias elasid saartes meliaadid, nii nagu tammedes elasid drüaadid. Paljudes vanakreeka müütides ja kommetes on saart mainitud.

Skandinaavia mütoloogias peetakse maailmapuud Yggdrasili tavaliselt saareks. Esimene inimene Ask tehti saarest ja tema nimi tähendabki vanapõhja keeles saart.

Saar eritab suhkurjat ainet. Skandinaavia mütoloogias mainitud "inspiratsiooni mõdu" oli arvatavasti kääritatud saareeritis.

• Fraxinus americana – ameerika saar (valge saar)
• Fraxinus angustifolia – ahtalehine saar
• Fraxinus angustifolia – teravaviljaline saar
• Fraxinus anomala – lihtlehine saar
• Fraxinus bungeana – Bunge saar
• Fraxinus caroliniana – karoliina saar
• Fraxinus chinensis – hiina saar
• Fraxinus chinensis – nokjalehine saar (mägisaar)
• Fraxinus excelsior – harilik saar
• Fraxinus floribunda – õiekas saar
• Fraxinus holotricha – lauskarvane saar
• Fraxinus lanuginosa – karvane saar
• Fraxinus latifolia – oregoni saar
• Fraxinus longicuspis – teravatipuline saar
• Fraxinus mandshurica – mandžuuria saar
• Fraxinus nigra – must saar
• Fraxinus numidica – numiidia saar
• Fraxinus obliqua – türgi saar (Willdenowi saar)
• Fraxinus ornus – õissaar
• Fraxinus paxiana – Paxi saar
• Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar (punane saar)
• Fraxinus potamophila – jõgisaar
• Fraxinus pubinervis – karvaseroodne saar (munajalehine saar)
• Fraxinus quadrangulata – neljatahuline saar (sinine saar)
• Fraxinus raibocarpa – kõveraviljaline saar
• Fraxinus rotundifolia – ümaralehine saar
• Fraxinus sieboldiana – Mariesi saar
• Fraxinus sogdiana – sogdi saar
• Fraxinus spaethiana – paethi saar
• Fraxinus tomentosa – viltjas saar
• Fraxinus velutina – sametjas saar
• Fraxinus viridis – roheline saar
• Fraxinus xanthoxyloides – himaalaja saar

• Ivar Sibul: "Saar on tamme noorem vend" Eesti Loodus, jaanuar 2007