Siberi katk
|
See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus) |
Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks[1] (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud kogu maailmas ja seda esineb nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.
Loomadel
Enamasti saavad loomad nakkuse põrnatõvebatsilli eostega saastunud taimede ja sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel on haiguse kulg kiire ning ilma ravita loom sureb. Sigadel kestab haigus kauem.
Inimestel
Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt kas füüsilise kontakti või hingamisteede kaudu, samuti nakatunud looma lihast valmistatud toodete söömisel või kokkupuutel nakatunud looma luude või karvkattega (näiteks lambavillaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Klassifikatsioon
RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused
| Klassifikaator | Nimetus |
|---|---|
| A22.0 | Nahapõrnatõbi |
| A22.1 | Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks] |
| A22.2 | Gastrointestinaal-põrnatõbi |
| A22.7 | Põrnatõveseptitseemia |
| A22.8 | Põrnatõve muud vormid |
| A22.9 | Täpsustamata põrnatõbi |
Nahapõrnatõbi
Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi
Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakatumisest. Sügelev kubel paistetab üles ja tekib villiline haavand, mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.
Kopsupõrnatõbi
- Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi
Põrnatõve kopsuvorm (pulmonaalantraks) levib hingamisteede kaudu.
Gastrointestinaal-põrnatõbi
- Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi
Põrnatõve soolevorm tekib 2–5 päeva jooksul pärast bakteriga nakatunud liha söömist. Bakterid paljunevad ja toodavad toksiine soole lümfikoes ja soolte ümber paiknevates lümfisõlmedes.
Ravi
Põrnatõve ennetatakse ja ravitakse antibiootikumidega.
Tüsistused
Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumravi ei anna tulemusi. Sellistel puhkudel lõpeb haigus tavaliselt surmaga.[2]
Vaktsiin
Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.
Biorelv
Siberi katku spoore on võimalik laboris toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on vähenõudlikud ja vastupidavad. Seepärast on oht, et neid kasutatakse bioloogilise relvana[3].
Nimi
Haiguse nimi tuleb kreeka sõnast ἄνθραξ ('süsi') mustade koorikute järgi, mis nahale tekivad.[4]
Antraksipuhangud (osaline)
20. sajandil
- 1979. aasta aprillis vallandus Sverdlovski (Jekaterinburgi) elanikkonna seas antraksi kopsuvormi puhang[5].
21. sajandil (osaline)
- 2001. aasta juulis suri Kanadas Albertas 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid.
- 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn Siberi katku kirjad, viis inimest sai surma.
- 2010. aastal suri põrnakatku spooridega saastunud heroiini tarvitamise tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal.[6]
- 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksipuhangu tõttu hukkus 83 jõehobu.[7]
- 2010. aasta augustis ja septembris nakatus Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma; 50 looma surid (33 lehma ja 17 kodukitse).[8]
- 19. juunil 2014 teatas Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, et vähemalt 75 teadlast, viimastel andmetel 86[9], võisid 13. juunil laboris töötades kokku puutuda elavate põrnatõvebatsillidega. Kõigile pakuti 60-päevast antibiootikumikuuri (tsiprofloksatsiiniga) ja antraksivaktsiini süste.[10][11]
- 2016. aastal põhjustas põrnakatkuga nakatunud põhjapõdrakorjus Salehardis vähemalt seitsme inimese nakatumise[12] (sealhulgas nakatusid 12-aastane poiss ja tema 79-aastane vanaema[13]) ning rohkem kui 2300 põhjapõdra[12] ja umbes 1500 hirve surma[14].
Ajaloolist
- Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat araablased kutsunud haigust Pärsia tuleks, kreeklased ja roomlased aga pühaks tuleks[15];
- tõbe on kirjeldatud ilmselt ka Piiblis;
- põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender.
Vaata ka
- antibiootikumiresistentsus
- antraksi toksiinid
- bioterrorism
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 632:2004.
- ↑ Professional Guide to Diseases, 9 th Edition, lk 954, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9, Google'i raamatu veebiversioon (Vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Väga vana relv, Horisont 1/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ Acht Tote durch Milzbrand-verseuchtes Heroin, Die Welt, 19. Jaanuar 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (saksa keeles)
- ↑ Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- ↑ CNN Wire Staff, Officials work to control anthrax outbreak in Bangladesh, September 5, 2010 10:51 p.m. EDT, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Official: U.S. CDC says 84 lab workers possibly exposed to live anthrax bacteria, June 20, 2014, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ JULIE STEENHUYSEN, Exclusive: U.S. says 75 government scientists possibly exposed to anthrax, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Matti Aivar Lind, USA teaduskeskuses pääses lahti siberi katk, www.DELFI.ee 22. juuni 2014 11:28, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014)
- ↑ 12,0 12,1 "На Ямале ребенок умер в больнице от сибирской язвы". Interfax (vene). 1. august 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.08.2016. Vaadatud 7.11.2022.
- ↑ "Из-за сибирской язвы на Ямале ввели запрет на вывоз мяса, рогов и шкур оленей". LifeNews (vene). 2. august 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.05.2022. Vaadatud 7.11.2022.
- ↑ "Более 1000 оленей погибли в ЯНАО из-за сибирской язвы". LifeNews (vene). 25. juuli 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2022. Vaadatud 7.11.2022.
- ↑ Jaagup Alaots, Siberi katk kui bioloogiline relv, EL 05/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
Välislingid
- WHO,Anthrax in Humans and Animals, 4 ed, 2008, ISBN 978 92 4 154753 6, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
- Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- Antraks, Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- Marlen Rein, Venemaal suri mees siberi katku, Postimees 03. august 2010, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
- Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Milzbrand sanguineus seisuga 23.11.2013.