Sulev Mäeltsemees
Sulev Mäeltsemees (sündinud 7. augustil 1947 Lihula vallas Läänemaal) on eesti geograaf.[1]
Elulugu
Sulev Mäeltsemees on taluniku poeg.[1]
Haridus
Ta lõpetas 1965 Vändra Keskkooli ja 1970 Tartu Riikliku Ülikooli majandusgeograafia erialal, 1975. aastal kaitses TRÜ-s kandidaadiväitekirja geograafias "Liiduvabariigi teenindusharude regionaalse arengu analüüs ja prognoosimine (ENSV) näitel".
Mäeltsemees stažeeris Saksamaa Liitvabariigis 1983. aastal Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis ja 2003. aastal Speyeri ja Osnabrücki Ülikoolis[2].
Töökohad
- 1970–1978 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaal
- 1978–1986 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna teenindusökonoomika kateeder, juhataja
- 1986–1992 Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituut
- 1992–1993 Tallinna Linnavolikogu esimees
- 1993–1997 Eesti Haldusjuhtimise Instituudi rektor
- 2005–2016 Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna dekaan, Avaliku Halduse Instituudi kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli juhataja, professor[2]
- aastast 2016 emeriitprofessor.
Teadustöö ja (teadus)administratiivne tegevus
Uurinud kohalikku omavalitsust, teeninduse territoriaalseid probleeme, regionaalpoliitikat, Euroopa Liidu majandust ning sotsiaalset turumajandust.
Osales Eesti kohaliku omavalitsuse ja nende üksuste liitude taasasutamises, on aastast 1997 Eesti Linnade Liidu vanematekogu peavanem. Tegutsenud Põhiseaduse Assamblee kohaliku omavalitsuse eksperdina. Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLARE) ekspertide rühma liige, Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liige, TTÜ nõukogu juhataja, Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige, Eesti Majandusteaduse Seltsi nõukogu liige, Eesti Geograafiaseltsi revisjonikomisjoni esimees ja juhatuse liige, DAAD-i Eesti Stipendiaatide Seltsi esimees, 2004- ettevalmistatavate kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisega seotud õigusaktide ning vaidlusaluste küsimuste lahendamise kohta eksperthinnangu andmise Siseministeeriumi töörühma esimees.
Üle 100 teaduspublikatsiooni.
Administratiivne tegevus
- 1989–1993 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu haldusreformi eksperdikomisjoni esimees
- 1989–1996 Tallinna Linnavolikogu liige
- 1992–1993 Tallinna Linnavolikogu esimees
- 1993–1996 Tallinna Kesklinna Halduskogu esimees
- Alates 2003 DAADi Eesti Stipendiaatide Seltsi esimees[2]
Tunnustus
- 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2005 – Kodanikupäeva aumärk
- 2005 – Eesti Linnade Liidu teeneteplaat
- 2007 – Tallinna linna teenetemärk
- 2007 – TTÜ teenetemedal Mente et Manu[2]
Teoseid
- Mäeltsemees, S. (1993). Contradictions of the Restoration Period of the System of Local Self-Government in the Republic of Estonia. Local Economy Quarterly, 2(3&4), 3 - 8.
- Mäeltsemees, S. (1995). Die lokale Selbstverwaltung und die Rechte der nationalen Minderheit in Estland. Meissner, B.; Loeber, D.; Hasselblatt, C. (Toim.). Der Aufbau einer freiheitlich-demokratischen Ordnung in den baltischen Staaten: Staat, Wirtschaft und Gesellschaft (136 - 150). Hamburg: Bibliotheca Baltica
- Mäeltsemees, S. (2002). Regionalpolitik Estlands im Prozess der Eurointegration. In: „Die Integration der Europäischen Union und ihre Wirkungen auf die Wirtschaftspolitik Estlands“. Beiträge der X internationalen wissenschaftlichen Konferenz. Berlin Verlag A. Spitz, 2002
- Mäeltsemees, S. (2004). Rechtsparteien dominieren die politische Landschaft. Die Rechte in Ost- und Südosteuropa (35 - 39).Center for the Study of Balkan Societies and Cultures (CSBSC, Graz)
- Mäeltsemees, S. (2005). The capital city in the local self-government system in Europe. In: 4th International City Administration Conference "Capital city administration: opportunities and challenges" : Tallinn, 22-24 September 2004: Tallinn: Tallinn University of Technology, 2005, 14 - 38.
- Μяэлтсемеэс, Сулеь ; Ляэне, Сулеь (2008). Местное самоуправление. Эстониа энциклопедический справочник, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 38-41.
Viited
Kirjandus
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide: Kj–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005