Taiji

Taiji (ka tai chi; hiina keeles tàijíquán) on nn sisemine Hiina võitluskunsti stiil, mis on tuntud oma aeglaste rahulike liigutuste ja tervisliku mõju poolest.

Üks võimalikke tõlkeid hiina sõnale taijiquan oleks 'viimase piiri rusikas'. Tavalises kõnekeeles kasutatakse enamasti (kuid mitte alati) taijiquan'i asemel väljendit taiji (või tai chi), jättes ära rusikat või võitluskunsti tähistava sõna quan.

Taiji harjutused

Taiji kui terviklik võitluskunstisüsteem sisaldab peamiselt nelja liiki harjutusi: vorm, tõukavad käed, vabad käed ja relvatehnikad.

Igal harjutuste grupil on omaette eesmärk, mis õpetab harrastajatele taiji kui võitluskunsti põhilisi oskusi.

Vorm

Vorm on (koolkonna piires) standardiseeritud harjutus, mis koosneb liigutuste/asendite seeriast, mis kujutavad endast võitlust kujutletava vastase või vastastega (vt ka Karate kata).

Erinevate taiji koolkondade vormid võivad üksteisest üsna palju erineda, seda nii vormi pikkuse, liigutuste komplekti kui liikumise üldise iseloomu ja kehakoiaku printsiipide poolest.

Liigutuste nimetused on tihtipeale poeetilised, näiteks "valge kurg lehvitab tiibu", "üksik piitsalöök", "hobuselaka patsutus" või "tiigri kandmine mäele".

Kõik vormi liigutused koosnevad kaheksast põhitehnikast ja varieerivad neid omavahel erinevatel viisidel. Kaheksa taiji põhitehnikat on järgmised: Peng (e tõrjumine), Lu (e mööda juhtimine), An (e tõukamine), Ji (e press), Cai (e tõmme), Lie (e lahutamine), Zhou (e küünarnukilöök) ja Kao (e õlalöök).

Taiji'le on iseloomulik vormi liigutuste sujuv ja aeglane sooritus. Koos esitusega kaasneva meditatiivse kontsentratsiooni ja hingamisega sarnaneb vormi esitus rohkem qigongiga kui võitlusega ning on sellisena omandanud ülemaailmse populaarsuse kui tervisevõimlemine, mida on sobilik ja jõukohane harrastada igas vanuses meestel ja naistel.

Taiji vormi sooritust võib teha nii üksinda kui grupis sünkroonis liikudes. Sellised massilised grupiviisilised taiji vormi sooritused on hiina linnade parkides hommikuti tavaline vaatepilt, kus taiji harrastamine on populaarne hommikvõimlemise asendaja.

Tõukavad käed

Tõukavad käed (või Tuishou), on taiji paarisharjutuste grupp, mille ülesanne on õpetada harrastajatele pehmust, tundlikkust ning oskust kuulata ning interpreteerida ja ära kasutada vastase liikumist. Tõukavate käte harjutuse olulisisim ülesanne on õpetada ka pingelises/konfliktses olukorras väliselt pehmeks jäämist, säilitades samas keha sisemise struktuuri ja tasakaalu (nn "terasnõel vati sees").

Tõukavate käte harjutused jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Algajatele õpetatakse kõigepealt baastehnikaid, keha liikumist ning järeleandlikkust ning harjutuspartneri kuulamist nn ühe käega tõukavate käte harjutuse näol.

Ühe käega tõukavad käed on harjutus, kus treeningupartnerid seisavad vastamisi ning üritavad treeningupartnerit tasakaalust välja viia. Treeningupartneri tasakaalu häirimiseks ning tema rünnakute tõrjumiseks on lubatud kasutada vaid ühte kätt.

Edasijõudnute harjutuste seas on n-ö Paigalseisvad tõukavad käed, kus on erinevalt ühe käe variandist lubatud kasutada mõlemat kätt nii vastase kõrvalejuhtimiseks kui ka tema tasakaalust väljaviimiseks; ja Liikuvad tõukavad käed kus treeningupartnerid võivad vabalt etteantud platsi peal ringi liikuda.

Kõikide harjutuste puhul on olulisim mitte anda vastasele võimalust ennast tõugata, peites oma kehastruktuuri tema eest ning jäädes väliselt pehmeks ja järeleandlikuks, samas sisemiselt oma struktuuri ning tasakaalu säilitades ning kasutada ära vastase poolt antud jõudu tema enda tasakaalust väljajuhtimiseks. See õpetab harjutajatele pehmust, paindlikkust, ajasust, liikumiste pidevat voolavust ning suhteliselt pingelises olukorras siiski rahulikuks ja pehmeks jäämist ning läbi selle rahu ja kontrolli säilitamist olukorra üle.

Tõukavates kätes on lubatud kõik kaheksa põhitehnikat, mille sooritamine ei toimu löögina. Võistlusformaadis on Tõukavate käte harjutuse puhul keelatud löögid käte või jalgadega, liigeste väänamine ning rünnakud kaela, pähe ja allapoole vööpiirkonda.

Hoolimata sellest, et tõukavate käte harjutus sarnaneb väliselt pisut võitlusega ning sellel alal toimuvad eri tasemel võistlused, ei ole siiski tegemist taiji võitlusliku osaga.

Vabad käed

Vabad käed (või Sanshou) ehk teisisõnu vabavõitlus on taiji kui võitluskunsti võitluslik osa.

Sanshou on enamikus taiji koolides peaaegu unustatud või jäetud tugevalt tagaplaanile tänu suuremale rõhuasetusele tervislikule võimlemisele. Tänu sellele on ka laialt levinud arvamus, et taiji ei ole võitluskunst, vaid pigem hiina ravi- ja tervisevõimlemine.

Relvatehnikad

Trditsioonilise võitluskunstina sisaldab taiji süsteem ka relvatehnikate õppimist.

Levinumateks taiji koolides õpitavateks traditsioonilisteks relvadeks on kaheteraline sirge mõõk (Jian), saabel (Dao), lehvik, kaigas, oda ja piik.

Võitluskunst

Võitluskunstina sarnaneb taijiquan teiste Hiina võitluskunstidega, kuivõrd Hiina võitluskunste iseloomustavad tugevalt maasse juurdunud jalaasendid ja maasvõitluse puudumine.

Kuna taiji populaarsus tervisevõimlemise vormina on suures osas varjutanud ära tema võitluskunsti aspekti nii kõrvalseisjate kui suures osas ka harrastajate silmis, siis on tänapäeval raske leida koole, kus õpetataks taiji'd kui võitluskunsti.

Sport

Taiji vomide esitus on osa Wushu sportlikust programmist.

Korraldatakse regulaarseid võistlusi nii Euroopa kui ka maailma tasemel, kus võisteldakse vormi esitamise ja tõukavate käte alal.

Vormi sooritus

Vormi esituses on oluliseks selle esituse puhtus ja täpsus.

Tõukavad käed

Tõukavate käte ala levinumad kategooriad on paigalseisvad ja liikuvad tõukavad käed.

Võistluste reeglistik erineb võistlustelt võistlustele, kuid on välja kujunenud teatud kogumik standardseid reegleid. Tavaliselt on tõukavate käte võistlustel keelatud haarded, heited ja löögid ning rünnakud allapoole vööd ja lukutehnikad.

Võistluste eesmärk on sundida vastane tasakaalu kaotama ise samal ajal seda säilitades.

Paigal seisvate tõukavate käte võistlustel seisavad võistlejad vastamisi ning üritavad etteantud aja jooksul vastase tasakaalu häirida. Punkte saab selle eest, kui vastane astub või liigutab oma jalgu või kaotab muidu tasakaalu. Tavaliselt jagatakse punkte järgmiselt:

  • 1 punkti saab võistleja selle eest, kui sunnib vastase ühe jalaga liikuma (nii jala nihutamine kui ka astumine loevad);
  • 2 punkti saab võistleja, kui vastane astub või liigub oma algpositsioonilt mõlema jalaga;
  • 3 punkti antakse võistlejale selle eest, kui ta sunnib oma vastase tasakaalu kaduma sel määral, et vastane kukub või on sunnitud toetama maha käe või mõne muu kehaosa;
  • 4 punkti antakse selle eest, kui võistleja tõukab oma vastast nii, et too lendab oma positsioonilt mitme sammu jagu eemale.

Liikuvate tõukavate käte võistlustel on eesmärk vastane sundida välja astuma piiratud võitlusringist (tavaliselt 4x4 m ruut) või sundida ta tasakaalu kaotama nii, et ta kas kukub või on sunnitud maha toetama käe või mõne muu kehaosa. Punkte jagatakse järgmiste saavutuste eest:

  • 1 punkti saab võistleja selle eest, kui sunnib vastase võitlusringist ühe jalaga välja astuma;
  • 2 punkti saab võistleja, kui ta sunnib oma vastase võitlusringist mõlema jalaga välja astuma;
  • 3 punkti saab võistleja, kui vastane kaotab tasakaalu ja kukub või toetab maha käe või mõne muu kehaosa;
  • 4 punkti saab võistleja, kui ta tõukab vastase võitlusringist välja nii, et too ei peatu enne kui mitme sammu kaugusel võitlusringist.

Taiji koolkonnad

Taijiquan'il leidub palju koolkondi (ehk stiile). Olulisemad taiji koolkonnad (teadaolevas kronoloogilises järjestuses) on järgmised:

Populaarsuse (harrastajate koguarvu) järgi on viis põhilist stiili järjestatud nii: yang, wu, chen, sun ja wu/hao. Viis peamist taiji koolkonda jagavad küll väga suurt osa teoreetilist baasi, kuid erinevad suuresti treeningumetoodikate ja tehniliste detailide osas.

Välislingid