Väävelkollane jumikas
| Väävelkollane jumikas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Jumikas Centaurea |
| Liik |
Väävelkollane jumikas |
| Binaarne nimetus | |
|
Centaurea sulphurea Willd. | |
Väävelkollane jumikas (Centaurea sulphurea) on üheaastane rohttaim korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast. Taim on looduslikult levinud Lääne-Euroopas, kuid sisse toodud liigina on esindatud ka teistel mandritel.[1]
Väävelkollane jumikas kuulub Põhja-Ameerikas Californias äärmiselt invasiivseks muutunud kiirja jumika (Centaurea solstitialis) lähisugulaste hulka. Kuigi väävelkollane jumikas introdutseeriti Californiasse juba 19. sajandil, ei ole liik seal invasiivseks kujunenud.[2][3]
Botaaniline iseloomustus
Üheaastane rohttaim, kasvab 30–90 cm kõrguseks. Täiskasvanud taime vars on harunenud, noorel taimel on vaid üks vars. Lehed on vahelduvad.[4]
Paljunemine
Paljuneb seemnetega. Pole uuritud, kui kaua seemned elujõulistena püsivad, kuid sarnaste liikide seemned säilivad mullas kuni kolm aastat.[4]
Kasvukoht
Kasvab peamiselt avatud, päikesepaistelistel ja inimtegevusest mõjutatud aladel, sealhulgas rohumaadel, põldudel, karjamaadel, teeservadel ja jäätmaadel.[4]
Sarnased liigid
Teistest Kirde-Ameerikas esinevatest sarnastest jumika liikidest eristub väävelkollane jumikas okastega õisikute poolest. Kollased õied eristavad seda liiki lillaõielistest jumikatest. Ehkki ka liikidel Centaurea melitensis ja Centaurea solstitialis (kiirjas jumikas) on kollased õied, on neil väävelkollasest jumikast erinevad lehed, mis on valgete vatjate karvakeste tõttu hallikasrohelised. Samuti on väävelkollase jumika õisikud suuremad kui liikide Centaurea melitensis ja Centaurea solstitialis õisikud ning seemned on kaks korda suuremad ja tumedamad. [4]
Viited
- ↑ Planeedi pärijad. Chris D. Thomas. SA Loodushoiu Fond koostöös kirjastusega KVART, ISBN 9789916964439, 2023
- ↑ Montesinos, D., Santiago, G., & Callaway, R. M. (2012). Neo-allopatry and rapid reproductive isolation. The American Naturalist, 180(4), 529–33. doi:10.1086/667585
- ↑ Graebner, R. C., Callaway, R. M., & Montesinos, D. (2012). Invasive species grows faster, competes better, and shows greater evolution toward increased seed size and growth than exotic non-invasive congeners. Plant Ecology, 213(4), 545–553. doi:10.1007/s11258-012-0020-x
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "sulphur knapweed". EDDMapS. Vaadatud 28. november 2024.