Väiketiir
| Väiketiir | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tiirlased Sternidae |
| Perekond |
Sternula |
| Liik |
Väiketiir |
| Binaarne nimetus | |
|
Sternula albifrons Pallas, 1764 | |
| Sünonüümid | |
|
Sterna albifrons | |
Väiketiir (Sternula albifrons) on väikseim tiirlane.
Levik
Väiketiir on levinud kõikide mandrite paras- ja palavvöötmes. Eestis on ta väikesearvuline haudelind. Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul pesitseb 400–500 paari. Ta saabub Eestisse aprilli lõpul, lahkub juulis-augustis. Talvitub Lõuna-Aafrikas ja Austraalias.
Välimus
Väiketiiru saba on keha suhtes lühem kui teistel tiirudel. Pealagi on must ja üle silma kulgeb must pikitriip. Jalad ja nokk on kollakasruuged. Lind on 22–24 cm pikk, tiibade siruulatus on 48–55 cm ja kaal 40–60 g.
Pesitsemine
Pesitseb liivarannal või klibuvallil. Kurnas on 2–3 muna. Pesitsusaeg on mai lõpus või juuni alguses.
Toitumine
Väiketiir toitub väikestest kaladest, putukatest ja vähilistest.
