Väiketsiitsitaja
| Väiketsiitsitaja | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Tsiitsitajalased Emberizidae |
| Perekond |
Tsiitsitaja Emberiza |
| Liik |
Väiketsiitsitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Emberiza pusilla Pallas, 1776 | |
Väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.
Levila
Väiketsiitsitaja on levinud Soome idaosast läbi Põhja-Siberi kuni Vaikse ookeanini. Ta talvitub Kagu-Aasias. Pesitsusaladele saabub mais, lahkub septembris-oktoobris.
Eestis on ta eksikülaline.
Välimus
Linnu üldpikkus on 12–14 cm. Kõigis sulestikes on tunnuslik hele silmarõngas. Kutsehüüd on teravakõlaline tsik, mis sarnaneb väga põhjatsiitsitaja kutsehüüuga.
Elupaik ja pesitsemine
Ta asustab põõsassoid ja põõsasniite, hõredaid kuuse- ja kasemetsi, rabasid, järvede ja jõgede kaldapõõsastikke. [1]
Pesa ehitab lind maapinnale. Kurnas on 4–6 muna, mida hautakse 11–12 päeva. Pojad väljuvad pesast ühe nädala vanustena ja lennuvõime saavutavad umbes kahe nädala vanuselt. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest veel 1–2 nädalat. Pesitseb kaks korda aastas.
Viited
- ↑ Jonsson, L. (2000). Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534.
Välislingid
- Väiketsiitsitaja andmebaasis eElurikkus
