Valitsusside Peakorter

Valitsusside Peakorter
Government Communications Headquarters (GCHQ)
Cheltenhamis asuv Valitsusside Peakorter
Lühend GCHQ
Asutatud 1946
Eesmärk signaalluureasutus
Peakorter Cheltenham
Asukoht Cheltenham, Gloucestershire krahvkond Kesk-Inglismaa
Emaorganisatsioon Suurbritannia Välisministeerium
Eelarve maht salastatud
Töötajad salastatud
Veebileht Government Communications Headquarters

Valitsusside Peakorter (inglise keeles Government Communications Headquarters; GCHQ) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi signaalluureagentuur, mis asutati 1946. aastal.

Asutus allub koos salaluureteenistuse Secret Intelligence Service'iga Suurbritannia Välisministeeriumile ja selle allüksused, mis asuvad väljaspool Suurbritannia territooriumi (Gibraltar, Türgi, Omaan, Küpros) asuvates Suurbritannia sõjaväebaasides, alluvad Kaitseministeeriumile.

Cheltenhamis asuva Valitsusside Peakorteri makett

Valitsusside Peakorter asub Cheltenhamis Gloucestershire'i krahvkonnas Kesk-Inglismaal.

Ajalugu

Suurbritannia side ja signaalluure moodustati algselt Suurbritannia Sõjamerelaevastiku Ministeeriumi Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusena, nn Kabinet 40-na, mille juht oli Sir James Alfred Ewing.

Tegevus Esimeses maailmasõjas

8. septembril (26. augustil vkj) 1914 sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja SMS Magdeburg Eestimaa kubermangu rannikul Osmussaare juures udus madalikule. Laevalt leiti Saksa sõjalaevastiku signaalkonduktori juurest raadiosidepidamiseks vajalike salajaste šifrikoodide raamat (Saksa laevastiku signaalraamat) ja salajased merekaardid, mis edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja mis kergendas Suurbritannia Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusel saksa salajase sidekoodisüsteemi dešifreerimist.

Saksa laevastiku signaalkoodi aluseks oli kolmekohaline tähtedest koosnev kood, mida kasutati tavakirjavahetuse kodeerimisel. Eriti tähtsate teadaannete edastamisel kodeeriti signaalkoodiga kodeeritud teated veelkord lihtsa kohavahetussüsteemi alusel ja edastati raadiosaatjaga.

Dešifreerimisteenistuse töö tulemusena õnnestus Suurbritannia laevastikul kasutada Saksamaa Keisririigi dešifreeritud salajasest sidepidamisest hangitud andmeid võidukaks sõjapidamiseks Esimeses maailmasõjas. Samuti tänu dešifreermisteenistuse tegevusele õnnestus Suurbritannia valitsusel pärast nn Zimmermanni telegrammi avalikustamist kallutada Ameerika Ühendriikide astumist Esimesse maailmasõtta.

Pärast Esimest maailmasõda toimunud sõjaväe ja sõjaväekulutuste kokkuhoidu reorganiseeriti Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistus 1919. aastal Briti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskuseks (Government Code & Cipher School), mis 1922. aastal allutati Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi välisministeeriumile ja Secret Intelligence Servicele 1923. aastal, kuhu koondati kõik Suurbritannia luureteenistused – nii Suurbritannia Admiraliteedist (1919), Sõjaministeeriumist kui ka välisministeeriumi poliitilise luure osakond (1921) ja Kuninglike Õhujõudude luureosakond 1929. aastal.

Tegevus maailmasõdadevahelisel ajal

Kommunismioht

Kahe maailmasõja vahelise aja alguses 1920. aastail oli Suurbritannia dešifreerimisteenistuse töö suunatud põhiliselt Nõukogude Liidust suunatud kommunistliku õõnestustöö tõkestamisele Suurbritannia ja Põhja-Iiri kuningriigis, mida viisid läbi Nõukogude kaubandusesinduse ja kominterni agitaatorid. Nõukogude Venemaa vastast dešifreerimistegevust edendas pärast oktoobrirevolutsiooni Venemaalt õnnelikult põgenenud ja Suurbritanniasse asunud Venemaa keisririigi Välisministeeriumi Musta kabineti dešifreerija Ernst Fetterlein.[1]

Juhtkond

 Pikemalt artiklis Valitsusside Pearkorteri direktor

Järgnevalt on loetletud GCHQ ja GC&CS-i direktorid:

  • Alastair Denniston CMG CBE (1921 – veebruar 1942)
  • Sir Edward Travis KCMG CBE (veebruar 1942 – 1952)
  • Sir Eric Malcom Jones KCMG CB CBE (aprill 1952 – 1960)
  • Sir Clive Loehnis KCMG (1960–1964)
  • Sir Leonard James Hooper KCMG CBE (1965–1973)
  • Sir Arthur Bonsall KCMG CBE (1973–1978)
  • Sir Brian Tovey KCMG (1978–1983)
  • Sir Peter Marychurch KCMG (1983–1989)
  • Sir John Adye KCMG (1989–1996)
  • Sir David Omand GCB (1996–1997)
  • Sir Kevin Tebbit KCB CMG (1998)
  • Sir Francis Richards KCMG CVO DL (1998–2003)
  • Sir David Pepper KCMG (2003–2008)
  • Sir Iain Lobban KCMG CB (2008–2014)
  • Robert Hannigan CMG (2014–2017)
  • Jeremy Fleming (2017–...)

Praegused ja endised luurejaamad

Loetletud on praeguseid ja endiseid GCHQ poolt opereeritud luurejaamu:[2]

Praegused
  • GCHQ Ascension Island (Cat Hill; tegutseb alates 1961; asukoht Ascension)
  • GCHQ Bude (GCHQ CSO Morwenstow; tegutseb alates 1974; asukoht Cornwalli põhjarannik; Inglismaa)
  • GCHQ Cyprus (Ayios Nikolaos Station; tegutseb alates 1946; asukoht Akrotiri ja Dhekelia, Küpros)
  • GCHQ Scarborough (tegutseb alates 1914; asukoht Scarborough, Inglismaa)
Endised
  • GCHQ Brora (Brora Y Station; tegutses ?–1986; asukoht Brora, Šotimaa)
  • GCHQ Cheadle (RAF Cheadle; tegutses ?-1995; asukoht Cheadle, Inglismaa)
  • GCHQ Culmhead (RAF Culmhead; tegutses 1950–1999; asukoht Churchstanton, Inglismaa)
  • GCHQ Hawklaw (Hawklaw Y Station; tegutses 1942–1988; asukoht Cupar, Šotimaa)
  • GCHQ Hong Kong (RAF Little Sai Wan; tegutses 1952–1982; asukoht Hongkong, Hiina)

Viited

  1. ↑ Виктор Николаевич Усов. Советская разведка в Китае. 20-е годы XX века. lk 49
  2. ↑ Steve Connor (5. aprill 1984) How Cheltenham entered America's back yard. New Scientist

Kirjandus

  • David Kahn (1973) The Codebreakers. London
  • Edward Drea (1991) MacArthur's ULTRA: Codebreaking and the War against Japan. Lawrence, Kansas.
  • Christopher Andrew (1986) Codebreaking and Signals Intelligence. London
  • Michael Smith (2000) The Emperor's Codes. London.
  • Richard J. Aldrich (2010). GCHQ. The uncensored story of Britain's Most Secret Intelligence Agency. Harpercollins. ISBN 978-0007278473

Välislingid