Vesivedelik

Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.[1]

Vesivedelik tekib ripskeha ripsjätketes ja tema funktsioonideks on silmaläätse ainevahetuse tagamine, sarvkesta ja klaaskeha toitmine. Vesivedeliku normaalne juurde- ja äravool tagavad normaalse silmasisese rõhu.[1]

Vesivedeliku biokeemiline koostis, kogused ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel

Madudel

Madudel täidab vesivedelik silmaläätse ees paiknevat kambrit.[2]

Imetajatel

Koduloomadel

Vesivedelik komplekteeritakse (sh filtreeritakse) verest. Tagakambrist valgub ta silmamuna-eeskambrisse ning imendub viker- ja sarvkesta vaheliste iridokorneaalnurkade ja Schlemmi kanali kaudu kõvakesta veenipõhimikku.[1]

Inimestel

Inimestel täidab vesivedelik nii sarvkesta ja vikerkesta vahelist eeskambrit kui ka vikerkesta ja silmaläätse vahelist tagakambrit.[3]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 394, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. ↑ Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.01.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 232, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid