Vihmas ja päikeses
Žanr | draama |
---|---|
Režissöör | Herbert Rappaport |
Stsenarist | Egon Rannet |
Operaator | Ilja Fogelman |
Helilooja | Eino Tamberg |
Peaosades |
Jaan Saul Eva Mūrniece Larissa Lužina |
Filmistuudio | Tallinna Kinostuudio |
Aasta | 1960 |
Esilinastus | 7. märts 1960 |
Kestus | 92 minutit |
Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
Keel | eesti |
IMDb profiil |
"Vihmas ja päikeses" on 1960. aastal Tallinna Kinostuudios valminud eesti mängufilm.
Sisukirjeldus
Film käsitleb noorte elu ühe soojuselektrijaama ehitusel. Noor töömees Jaak saabub tööle uude kollektiivi. Jaak on raske iseloomuga, kinnine, trotslik, äge ja kibestunud. Ent soojuselektrijaama ehitusel kohtab ta kommunistlikke noori, kes tema ägedust küll heaks ei kiida, kuid ei mõista teda ka hukka ja on valmis teda abistama. Pikkamööda avaneb tema loomuse teine pool.
Osatäitjad
- Jaan Saul – Jaak Riit
- Ieva Mūrniece – (tiitrites Eva Mūrniece) – Anne-Mai
- Larissa Lužina – Lissi
- Jaanus Orgulas – Andrei
- Mikk Mikiver – Viktor
- Rein Olmaru – Raul
- Nikolai Slitšenko – Roman
- Maila Rästas – Külliki
- Lembit Anton – Artur
- Hugo Malmsten – töödejuhataja
- Ruts Bauman – vanamees hoiukassas
- Aksel Orav – miilitsaülem
- Eva Tihane – kontorineiu
- Katrin Välbe – komandant
- Mati Klooren – noormees restoranis
- Ines Aru – tütarlaps kaupluses
- Aarne Üksküla – noormees restoranis
- Olev Eek – noormees restoranis
Filmi retseptsioon
Film leidis oma vaataja, kuna kõneles kaasajast. Kriitikute arvamused filmi kohta olid vastukäivad. Rohkem oli neid, kes leidsid, et film on kõvasti alla jäänud Ranneti stsenaariumile. Filmi nimetati isegi keskpäraseks. Kiideti aga Jaan Sauli ja eriti Larissa Lužina osatäitmisi. Leiti, et Jaan Saul mängib küll mitmepalgelist karakterit, kuid peentest psühholoogilistest nüanssidest jääb ta mängus puudu. Kiitvalt mainiti ka Jaanus Orgulase ja Nikolai Slitšenko mängu filmis. Anne-Mai tegelaskuju oli arvustajate meelest juba autori poolt antud üheplaanilisena ning Eva Mūrniece esituses jäi ta kuidagi leigeks ja ilmetuks. Kriitikutele jäi mulje, et noortele näitlejatele ei ole antud küllalt lavastajapoolset abi.[1]