Volgogradi oblast
| Volgogradi oblast | |
|---|---|
|
| |
|
vene Волгоградская область (Volgogradskaja oblast) | |
|
| |
  Volgogradi oblasti vapp
| |
Pindala: 113 900 km²  | |
| Elanikke: 2 453 898 (2024) | |
| Rahvastikutihedus: 21,5 in/km² | |
| Keskus: Volgograd | |
 | |
Volgogradi oblast (aastail 1936–1961 Stalingradi oblast) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Lõuna föderaalringkonnas.
Oblast piirneb idas Kasahstaniga, idas Rostovi oblastiga, põhjas Saratovi ja Voroneži oblastiga, lõunas Astrahani oblasti ja Kalmõkkiaga.
Oblasti ulatus läänest itta on üle 400 km.
Loodus
Oblastit läbivad Volga jõgi ja Volga-Doni kanal.
Haldusjaotus
Oblast jaguneb 33 rajooniks ja 6 oblastilise alluvusega linnaks.
Rajoonid:
- Aleksejevskaja rajoon
- Bõkovo rajoon
- Danilovka rajoon
- Dubovka rajoon
- Frolovo rajoon
- Gorodištše rajoon
- Ilovlja rajoon
- Jelani rajoon
- Kalatši rajoon
- Kamõšini rajoon
- Kikvidze rajoon
- Kletski rajoon
- Kotelnikovo rajoon
- Kotovo rajoon
- Kumõlženskaja rajoon
- Leninski rajoon
- Mihhailovka rajoon
- Nehhajevski rajoon
- Nikolajevski rajoon
- Novoanninski rajoon
- Novonikolajevski rajoon
- Oktjabrski rajoon
- Olhovka rajoon
- Pallassovka rajoon
- Rudnja rajoon
- Serafimovitši rajoon
- Srednjaja Ahtuba rajoon
- Staraja Poltavka rajoon
- Surovikino rajoon
- Svetlõi Jari rajoon
- Žirnovski rajoon
- Tšernõškovski rajoon
- Urjupinski rajoon
Rahvastik
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 2 699 223 inimest, kellest 2 399 300 (88,9%) olid venelased, 56 281 (2,07%) ukrainlased, 45 301 (1,66%) kasahhid, 28 641 (1,05%) tatarlased ja 26 974 (1%) armeenlased.
Linnades elas 75,2% ja maal 24,8% elanikest. Suuremad linnad on Volgograd, Volžski, Kamõšin, Mihhailovka, Frolovo ja Urjupinsk.
Ajalugu
Teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa oblasti lääne- ja lõunaosa 1942–1943. Volgogradis ja selle ümbruses toimus Stalingradi lahing. 1941. aastal liideti oblastiga osa Volgasakslaste ANSVst.
Välislingid