Yrjö Kokko

Yrjö Olavi Samuli Kokko (16. oktoober 1903 Sortavala – 6. september 1977 Helsingi) oli soome loomaarst ja kirjanik.

Ta lõpetas 1923. aastal Viiburi Soome Lütseumi. Aastatel 1923–1930 õppis ta veterinaariat Hannoveri Loomaarstikõrgkoolis (Tierärztliche Hochschule Hannover; 1923–1926), Tartu Ülikooli veterinaariateaduskonnas (1926–1927) ja Viini Veterinaarmeditsiiniülikoolis (Veterinärmedizinische Universität Wien).^[1]

Õpingute kõrvalt teenis ta elatist Suomen Kuvalehti korrespondendina (1924–1930) töötades.

Aastatel 1930–1945 töötas ta kohaliku loomaarstina Vetelis ja Kokkolas ning 1945–1950 oli Muonio valla piirkondlik loomaarst. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ta 1950. aastal, kui talle ei võimaldatud lubadustest hoolimata põhitöökohalt uuesti aastast loomepuhkust (ta oli ühe aasta jagu seda juba kasutanud).

Yrjo Kokkolt ilmus kokku üle 20 raamatu. Kirjanikuna ei saanud ta kutselistelt kirjanduskriitikutelt just sageli kiita, kuid lihtlugejatest rahva armastuse puuduse üle polnud tal põhjust nuriseda. 1957. aastal pälvis ta oma kirjandusloomingu eest Pro Finlandia teenetemärgi.

Tema esikteos "Kotieläin" (Otava 1932) oli õigupoolest faktirikas aimeraamat, mida ta ise soovitas lisaõppematerjaliks nii koolides kui ka omal käel loomade anatoomia ja füsioloogia õppijatele. Suurem osa tema loomingust käsitlebki loodust ja loomi ning loodusega kooskõla saavutamist, näiteks on ta kirjutanud mitu raamatut saamide elust Lapimaal. Sageli on ta oma teoste väljendusvormiks valinud realistliku maailma, kuhu on pikitud paras ports fantaasiat. Enamiku oma kirjandusteostest on ta ise ka illustreerinud; ta oli arvestataval tasemel loodusfotograaf.

Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud kirjanikuks sai ta aga algul eeskätt täiskasvanutele mõeldud muinasjutulise raamatuga "Pessi ja Illusia" (WSOY 1944), mida on tõlgitud rohkem kui kümnesse võõrkeelde (sh jaapani keelde) ja millest on tehtud palju kordustrükke. 1963. aastal ilmus teosest autori enda ümber töötatud lasteraamatuversioon. Teose põhjal on loodud filme ja rohkesti teatrilavastusi: sügavpsühholoogilisi draamatükke, kergemaid suvelavastusi, ballette, muusikale jne.

"Pessi ja Illuusia" oli Joel Sanga tõlkes ja näidendiks kohandatult aastaid ka Eesti NSV Riikliku Nukuteatri repertuaaris (1982, lavastaja Rein Agur). See oli nukulava Romeo ja Julia lugu, lugu Kännukuninga poja Pessi ja Vikerkaarevürsti tütre Illuusia vahelisest armastusest, nende suhete sügavusest ja hellusest ajal, mil ümberringi käis sõda.^[2]

Tähelepanuväärseks peetakse Yrjö Kokko tegevust ka Soomes laululuige kaitse korraldamisele kaasaaitamisel.

• "Kotieläin" (1932)
• "Pitäkää tulta vireillä" (1941, näidend)
• "Miglin joutsenet" (1941, näidend)
• "Pessi ja Illusia" (1944)
• "Neljän tuulen tie" (1946)
• "Laulujoutsen" (1950)
• "Sudenhampainen kaulanauha" (1951)
• "Hyvän tahdon saaret" (1953)
• "Ne tulevat takaisin" (1954)
• "Ungelon torppa" (1957)
• "Tunturi" (1961)
• "Täydennysmies" (1962)
• "Pessi ja Illusia" (1963) (lasteraamatuks kohandatud lühendatud versioon)
• "Perheen jumppakirja" (1963)
• "Sota ja satu" (1964)
• "Molli, maailman viisain koira" (1965)
• "Alli, jäänreunan lintu" (1966)
• "Poro – Muistelus" (1969)
• "Parhaat ystäväni" (1970) (valik Yrjö Kokko loomafotosid)

• Yrjö Kokko "Ungelo tare". Sari "Maailm ja mõnda". Tallinn: Eesti Raamat 1973. (Raamat jutustab elust Lapimaal, sõtkastest ja väikekosklast-ungelost.)
• Yrjö Kokko "Pessi ja Illuusia". Tõlkinud ja näidendiks seadnud Joel Sang. ENSV Riiklik Nukuteater, 1982. (Teos on saadaval Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogus.)