Uluru

Uluru

Uluru lii eromâš stuorrâ pähti Taveterritoriost Australiast.[1] Tot lii Australia algâaalmugij pase pähti.[1] Kuávlust áásá anangu-algâaalmug, mii oomâst Uluru.[2]

Stuárudâh já ivne

Uluru alodâh eennâmaaseest lii 348 meetterid já pirâsmitto lii 9,4 kilomeetterid.[3] Eennâm alne orroo uási lasseen pähti juátkoo eennâm vyelni joba maaŋgâ kilomeetter verd. Pähti lii šoddâm čunoikeeđgist, mon oolâ šodâškuottii keerdih maŋgâ čyet miljovn ihheed tassaaš.[4] Čunoikeđgi muurrân täsivávt nuuvt et Uluru uccán kuuloold.[1][4]

Uluru ruopsis ivne, mii lii eromâš čuovvâl piäiváápajanem já -lyeštim ääigi,[1][4] puátá čunoikeeđgi siskeldem ryevdist, mii lii ruástum.[4]

Nommâ

Vuosmuš ulguupiälásâš olmooš, kote lii uáinám Uluru, lii William Gosse ive 1873. Sun adelij toos noomâ "Ayers Rock" (anarâškielân Ayers pähti), tastko Australia tallaš uáiviminister lâi Sir Henry Ayers.[1][5] Ive 1993 päävti virgálâžžân nommân šoodâi "Ayers Rock / Uluru", já ive 2002 noomah lonottii soojijd páihálii mađhâšemseervi iävtuttâs tiet: "Uluru / Ayers Rock". Taat lii tääl päävti virgálâš nommâ. Uluṟu lii pitjantjatjarakielâ sääni, mon merhâšume ij lah tiäđust.[5]

Uluru-Kata Tjuta aalmuglâšmecci

Uluru já ton tyehin Kata Tjuta

Uluru kulá Uluru-Kata Tjuta aalmuglâšmiäcán.[6] Kata Tjuta lii 36 päävti nurâldâh, main alemus lii 546 meetterid eennâmaaseest.[7] Uluru já Kata Tjuta koskâ lii suulân 20 kilomeetterid.[8]

Aalmuglâšmecci vuáđudui algâaalgâst ive 1950, kuás toos kuulâi tuše Ayers Rock. Ive 1958 sehe Ayers Rock já Mount Olga (ađai Kata Tjuta) sirdojii meddâl anangui reservaatist, já šoodâi Ayers Rock-Mt Olga National Park. Esken ive 1985 ananguh ožžuu enâmijd oppeet tuáhásis, já sij laiguutteh tääl taid Australian. Aalmuglâšmeeci virgálâš nommâ lii lamaš Uluṟu-Kata Tjuṯa National Park ive 1993 rääjist.[2]

Aalmuglâšmecci lasettui UNESCO maailmärbiluvâttâlmân ive 1987, já ive 1994 meiddei ton kulttuurlâš árvu lasettui suoijâlmân.[6]

Mytologia

Uluru lii tobdos ton maaŋgâin kuovđâšmijn já eres haamijn sehe algâässei källeetaiđust.[1] Päävti häämih láá šoddâm maaŋgâ suujâ keežild, ovdâmerkkân čunnuu, piegâ, čääsi já lahtâvuođâ vaikuttâsâst.[4] Haamijn lii stuorrâ merhâšume algâaalmugáid. Toh láá tuođâštusah Tjukurpast ađai ääigist, kuás Tjukuritja ađai tovlááh vuoiŋah juttii eennâm alne já sivnedii maailm. Tjukurpa lii tobdos meid noomáin "naveräigi", mutâ anangui mield taat ij lah pyeri sääni kuvviđ tom, tastko Tjukurpa ij lah naver pic tuotâ.[9] Vuoiŋâi määđhih vist koččojeh noomáin "iwara" (anarâškielân laavlâlinjáh), já toh pyehtih leđe čuođij kilomeetterij kukkosiih.[10] Uluru lii ohtâ tain soojijn, moi peht laavlâlinjáh eelih.[9]

Tjukurpa lii anangui eellim vuáđu. Tjukurpa-mainâseh siskeldeh tehálijd tiäđuid enâmist, šaddoin já ellein. Toh muštâleh meid tom, mii lii riehtâ já mii puástud, já maht ferttee lattiđ. Ananguh sirdeh taam tiäđu párnáidis mainâsij, lavlui, taiđuu já taansâi peht. Motomeh tiäđuh láá väridum tuše sijjân, kiäin lii vuoigâdvuotâ tiettiđ taid.[9]

Tovlááh vuoiŋah láá elleeh, tego "Kuniya" (Aspidites ramsayi, mirhâttes kyevdi), "Liru" (Pseudechis australis, mirhâlâš kyevdi), "Mala" (Lagorchestes hirsutus, uccâ keŋŋuru), "Luuṉpa" (kunâgâskuálásteijee) já "Kurpany" (australialâš vildâpeenuv ađai diŋŋo), mutâ meiddei šadoh tego "Wintalka" (Acacia aneura -muorâ siemâ).[9]

Oovtâ mainâsist Kuniya-nissoon já Liru-tuárroo taištâláin Mutitjulu čäciroge kulen. Mutitjulu lii pisovâš käldee Ulurust. Mokkáás, čapis säärgis tuárusaje nuorttiipele källest lii jieš Kuniya, já stuorrâ keđgi lii Liru kolbâ. Viestârpele källest vist láá kyehti jieŋâlis luoddânem, moh šoddii, ko Kuniya šloovij kuohtii Liru uáiván kuáivusoobijnis.[11]

Nube mainâsist Mala-aalmug puátá tavveen Uluru kuuvl orniđ seremonia. Valmâštâllâm ääigi Wintalka-almaakyevtis viestârist poođijn sii kuuvl já ánuttáin sii servâđ Wintalka jieijâs seremonian. Ko Mala-aalmug kiäldádâđâi, te Wintalka-aalmug sivnedij Kurpany-pahakkâs tuššâdiđ Mala-aalmug. Luuṉpa-nissoon váruttij Mala-aalmug, mut sij iä oskom suu. Kurpany kuudij motomijd Mala-almaid, já nuuvt Mala-aalmug patârij máádás. Maainâs juátkoo mäddin orroo algâässei mainâsijn. Ulurust Luuṉpa lii tääl stuorrâ keđgi, mii vähtee enâduv. Kurpany luodah láá päävti häämih, já suu koddem almaah láá vala-uv kuovđâšmist.[12]

Šoŋŋâdâh

Uluru-Kata Tjuta aalmuglâšmeecist lii paahâs. Porgemáánu já cuáŋuimáánu kooskâst láá koskâmiärálávt 43 peivid, kuás liegâsvuotâ lii paijeel 40 cekkid.[13] Juovlâmáánu lii pakkâsumos äigi. Kolmâsumos vist lii vyesimáánust syeinimáánun.[14] Talle liegâsvuotâ puáhtá lyeštiđ nolá vuoluubel iho.[13] Kuávlust arva valjaamusávt skammâmáánust njuhčâmáánun. Valjaas arve ääigi čääci njuárgu Uluru riivtij mield já šoddâd kuuržijd.[15]

Ellee- já šaddošlaajah

Kuávlust ääsih maaŋgâmuáđusiih elleešlaajah: 21 njomâtteijeešlaaijâd, 178 loddešlaaijâd,[2] 60 tažâligšlaaijâd, 13 kyevdišlaaijâd já 4 cuábuišlaajâ.[16] Njomâtteijeešlaajah láá ovdâmerkkân keŋŋuruh, säpligeh já nähkisuájáh.[17] Kuovdijn käävci šlaaijâd láá mirhâliih, já täin kyehti láá eromâš varâliih.[16] Kuávlust láá meid paijeel 400 šaddošlaaijâd.[2] Uluru lii luándulâš čäcieestâ, já ton pirrâsijn láá 11 nješšid.[1] Taat iššeed eellim paijeentolâmist kaskoo koškeäävi.

Mađhâšem

Uluru já ton pirâstittee aalmuglâšmecci lii pivnohis mađhâšemčuosâttâh. Jyehi ive paijeel 250 000 olmožid pirrâ maailm eelih aalmuglâšmeecist.[2]

Kuárŋum

Uluru oolâ kuárŋum lâi ovdil máhđulâš, mutâ tot lii lamaš kieldum roovvâdmáánu 26. peeivi ive 2019 rääjist. Suijân taas láá kuárŋum varâlâšvuotâ já Uluru pasevuotâ.[18] Aainâs-uv 37 olmožid láá jáámmám kuárŋum keežild.[19]

Fáádást eres soojijn

Käldeeh

  1. ↑ a â b c č d đ Westwood, Jennifer (toim.): Muinaisten kulttuurien arvoitukset, s. 112–115. Helsig: Otava, 1990. ISBN 9511099248.
  2. ↑ a â b c č Amazing facts uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  3. ↑ Uluṟu uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  4. ↑ a â b c č Fact sheet – Geology (PDF) uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  5. ↑ a â Ayers Rock or Uluṟu? uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  6. ↑ a â History of Uluṟu-Kata Tjuṯa National Park uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  7. ↑ Kata Tjuṯa uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  8. ↑ Maps & visitor sfaety information (PDF) uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  9. ↑ a â b c Fact sheet – Tjukurpa (PDF) uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  10. ↑ Stories uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  11. ↑ The Kuniya & Liru story uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  12. ↑ The Mala story uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  13. ↑ a â Fact sheet – Weather (PDF) uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  14. ↑ Seasons uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  15. ↑ Rain on the rock uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  16. ↑ a â Fact sheet – Reptiles (PDF) uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  17. ↑ Fact sheet – Mammals (PDF) uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  18. ↑ Uluṟu climb closure uluru.gov.au. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)
  19. ↑ 'Please don't climb Uluru': Japanese tourist dies at sacred site ABC News. 3.7.2018. Čujottum 10.2.2025. (eŋgâlâskielân)