Kalač Donal
Lidnanznam |
|
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 24,277 ristitud |
Pind | 18 km² |
Pämez' | Denis Saričev (heinku 2019—, Денис Сарычев) |
Telefonkod | +7−84 472-xx-xxx |
Avtokod | 34, 134 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kalač Donal (ven.: Кала́ч-на-Дону́) om Venäman lidn Volgogradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kalačun rajonan i lidnankundan administrativine keskuz. Om sodahoštusen lidnan arvnimenke vspäi 2010.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1708 kuti kozakoiden Kalač-futor. Vl 1862 saudihe raudted Caricinaspäi (Venäman kahtenz' raudte), i Kalač šingotaškanzihe torguindžiloks. Toižen mail'man sodan aigan Kalač oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil vn 1942 1. päiväl sügüz'kud. Kätihe futorad radnikžiloks vn 1948 15. keväz'kud. Vn 1951 1. päiväl keväz'kud se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke erištamha Voronežan agjan Kalač-lidnaspäi. Vl 1952 Volgan-Donan kanal mäni läz lidnad (jäl'gmäine šlüz edel Donad).
Kalačun Donal ižandusen päsarakod oma laivansauvomine da laivoiden kohenduz, turizm da sömtegimišt. Metalližkonstrukcijoiden tegim i mebel'fabrik oma saudud mugažo.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Don-jogen kändman hural randal läz Cimlänskan vezivaradint (ani suvipäivlaskmha), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Matkad Volgogradan röunhasai om 62 km päivnouzmha orhal, 72 km avtotedme.
Tobmuz
Pen' Lebupert'-žilo (ven.: Дом отдыха, 104 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kalačun Donal ližaks. Lidnankundan pind — 74,2 km².
Edeline lidnan pämez' om Vladimir Krištal' (kezaku 2010 — heinku 2019).
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 26 910 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 24 277 ristitud. Kaik 24 237 eläjad oli lidnas vl 2017. Vozil 2002−2013 lidnan ristitišt oli enamba 26 tuhad.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 1990−2011), Mikulai-čudonsädajan i Sündun Eläbzdusen jumalanpertid, kaumžoman časoun'. Niiden ližaks koume jumalanpertid ei ole kaičenus.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Professionaližen opendusen aluzkundad: tehnikum-internat ristituiden röunatud voimusidenke täht[2] i profškol.
Transport
Vspäi 1976 avtotesild ühtenzoitab Donan randoid. Donskai-raudtestancii om lopstancijaks «Volgograd — Kalač Donal»-keskustal.
Volgan da Donan kanalan agj sijadase ani suvhe lidnaspäi. Jogiport om saudud lidnas.
Galerei
-
Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu
-
Komsomolan ezmäižen suiman sauvuz (2018)
-
Kul'turkeskuz i sportškol torgun rekonstrukcijan aigan (2017)
-
Lidnanznam muštrahudel (2015)
Homaičendad
- ↑ Kalačun Donal pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kalačun tehnikuman-internatan sait (kalachteh.ru). (ven.)
Irdkosketused
Kalač Donal Vikiaitas |
Volgogradan agjan lidnad | ||
Dubovk | Frolovo | Kalač Donal | Kamišin | Kotel'nikovo | Kotovo | Krasnoslobodsk | Leninsk | Mihailovk | Nikolajevsk | Novoanninskii | Pallasovk | Petrov Val | Serafimovič | Surovikino | Žirnovsk | Urüpinsk | Volgograd | Volžskii | ||