Sol'nok
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Mad'jaranma |
Eläjiden lugu (2019) | 71,285 ristitud |
Pind | 187,24 km² |
Pämez' | Ferenc Salai (1998−2002, reduku 2006—, Ferenc Szalay) |
Telefonkod | +36−56 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Sol'nok (mad'j.: Szolnok [ˈsolnok]) om lidn Mad'jaranman keskuzpalas. Se om Jas-Nad'kun-Sol'nok-agjan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1075 kuti ühtennimižen komitatan pälidn. Oli peneks küläks mongoližen vägitungendan jäl'ghe. Kätihe lidnuseks edel turkoiden londad, no hö otiba lidnad i valdoičiba siš vll 1552−1685.
Lidnan tobj pala oli muretud vl 1685 i 1944. Vspäi 1847 raudte ühtenzoitab Sol'nokad Budapeštanke.
Geografijan andmused
Lidn sijadase 90 km suvipäivnouzmha Budapeštaspäi, Tis-jogen molembil randoil, 68 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Eläjad
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 74 341 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 78 328 eläjad vl 1990.
Rahvahad (2001): mad'jaralaižed — 98%, čiganalaižed — 1%, toižed rahvahad — 1%.
Sebruzlidnad
- Baja Mare, Romanii (vspäi 1990)
- Bel'sko-Bäl, Pol'šanma (1995)
- Forli, Italii (1998)
- Istvud, Anglii, Sur' Britanii (2006)
- Judz, Japonii (2004)
- Rakvere, Estinma (2008)
- Regimägi, Suomenma (1969)
- Roitlingen, Baden-Vürtemberg, Saksanma (1990)
- Šoham, Izrail' (2001)
Homaičendad
Irdkosketused
Sol'nok Vikiaitas |
Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||