I-Mango

Umango uyisithelo esidliwayo esakhiqizwa yisihlahla sasezindaweni ezishisayo I-Mangifera indica. Ivela esifundeni esiphakathi kwenyakatho-ntshonalanga IMyanmar, IBangladesh, nasenyakatho-mpumalanga INdiya.[1][2] I-M. indica ibilokhu ilinywa ENingizimu naseNingizimu-mpumalanga ye-Asia kusukela ezikhathini zasendulo okwaholela ezinhlotsheni ezimbili zezinhlobo zamango zanamuhla: "uhlobo lwaseNdiya" kanye "nohlobo lwaseNingizimu-mplhaba ye-Asia".[1][2] Ezinye izinhlobo zohlobo lwe-Mangifera nazo zikhiqiza izithelo ezidliwayo ezibizwa nangokuthi "ama-mangoes", iningi lawo elitholakala esifundeni saseMalesian.[3]

Emhlabeni wonke, kunezinhlobo ezingamakhulu amaningana zika

 [4]

Umsuka

Igama lesiNgisi elithi mango (ebuningini elithi "mangoes" noma "mangos") lavela Ngekhulu le-16 egameni IsiPutukezi elithi manga, elivela egameni lesIMalay mango, futhi ekugcineni elivela kumuntu waseTamil ("Umango") + kay ("isithelo / imifino engavuthiwe").[5] Igama lesayensi, I-Mangifera indica, libhekisela esitshalweni esithwala omangoza eNdiya.[5]

Incazelo

Izihlahla zikhula zibe ngamamitha angu-30-40 (98-131 ubude, kanye nomqhele ongamamitha angu-10-15 (33-49 ft). Lezi zihlahla ziphila isikhathi eside, njengoba ezinye izihlahla zisazithelo ngemuva kweminyaka engama khulu amathathu.

Enhlabathini ejulile, impande yehla iye ekujuleni okungu-6 metres (20 ft)enezimpande eziningi, ezisakazeke kabanzi kanye nezimpande ze-anchor ezingena ekujuleni kwenhlabathi.[6]

Isithelo esivuthiwe siyahlukahluka kuye ngohlobo ngobukhulu, ukuma, umbala, ubumnandi, kanye nekhwalithi yokudla.[6] Kuye ngohlobo, izithelo zinombala ophuzi, osawolintshi, obomvu, noma oluhlaza.[6] Isithelo sinomgodi owodwa oyisicaba, omude ongaba Imicu noma onoboya ebusweni futhi ongahlukaniseki kalula nezinye izithelo.[6] Izithelo zingaba yindilinga, noma zibe nesimo sezinso zisukela kumasentimitha angu-5-25 (2-10 ubude futhi zisukela kumagremu angu-140 (5 kuya kumakhilogremu angu-2 (5 ngesisindo sesithelo ngasinye.[6] Isikhumba sifana nesikhumba, sinamafutha, sibushelelezi, futhi sinamakha, ngemibala esukela koluhlaza kuya kophuzi, ophuzi-olintshi, ophuzi-obomvu, noma egqamile ngemibala ehlukahlukene ebomvu, onsomi, obomvana, noma ephuzi lapho ivuthiwe ngokuphelele.

[6]Ukukhula komango .

Umango ovuthiwe ukhipha iphunga elihlukile, elinoshukela.[6] Ngaphakathi komgodi ongamamilimitha angu-1-2 (0.039-0.079 obukhulu kunomngcele omncane ovala imbewu eyodwa, engamasentimitha angu-4-7 (1.6-2.8 ubude. Kwe mango enezinhlamvu ezingaqondakali ezingakwazi ukusinda emakhazeni nasekomeni. Izihlahla zikhula kalula ngezinhlamvu, ngempumelelo ukuhluma kakhulu lapho imbewu itholakala ezithelweni ezivuthiwe.[6]

I-Taxonomy

Imango ivela esifundeni esiphakathi kwenyakatho-ntshonalanga yeMyanmar, iBangladesh, nasenyakatho-mpumalanga yeNdiya.[1][2] Umango ubhekwa njenge-anachronism yokuziphendukela kwemvelo, lapho ukusatshalaliswa kwembewu kwake kwenziwa ngumuntu owazi ukudla ngokuziphendukela komzimba, njengesidalwa esincelisayo se-megafauna.[7] a ma o g nlaawesikhumba ophuzi

Preview of references

  1. 1.0 1.1 1.2 . p. 577.  Cite error: Invalid <ref> tag; name "Kuhn" defined multiple times with different content
  2. 2.0 2.1 2.2 . p. 2023–2037.  Cite error: Invalid <ref> tag; name "Warschefsky" defined multiple times with different content
  3. . p. 277. 
  4. https://health.clevelandclinic.org/mango-benefits
  5. 5.0 5.1 . p. xiv. Missing or empty |title= (help)
  6. 6.0 6.1 6.2 6.3 6.4 6.5 6.6 6.7 . p. 221–239. Missing or empty |title= (help) Cite error: Invalid <ref> tag; name "Morton" defined multiple times with different content
  7. Spengler, Robert N. (April 2020). "Anthropogenic Seed Dispersal: Rethinking the Origins of Plant Domestication". Trends in Plant Science 25: 340–348. doi:10.1016/j.tplants.2020.01.005. PMID 32191870.