Christian II

See artikkel räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge Christian II (täpsustus).

Christian II
Christian II. Autor Lucas Cranach
Sünniaeg	1. juuli 1481
Surmaaeg	25. jaanuar 1559 (77-aastaselt)
Abikaasa(d)	Austria Isabella
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Christian oli Taani ja Norra kuninga 1481–1513 ning Rootsi kuninga (Johan II) 1497–1501, Kalmari uniooni valitsenud monarhi Hansu poeg. Aastatel 1506–1512 oli Christian Norra asevalitseja. Ta paistis silma osava riigimehena, kuid oli julma ja iseka iseloomuga ning sageli ka paranoiade küüsis. Peale selle oli tal lihtrahva seast pärinev armuke Dyveke Sigbritsdatter, kelle ema Sigbrit sai tema üle väga suure mõju. Kuningas Hans ei olnud sellega rahul ning peksis korduvalt oma juba täiskasvanud poega. See aga midagi ei muutnud.

1513 sai Christian troonile. 1515. aastal abiellus ta Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana tütre ja tulevase Saksa-Rooma keisri Karl V õe Burgundia Isabellaga, kuid jätkas samal ajal suhet Dyvekesega. Selle olukorra lõpetas Dyvekese surm 1517. aastal. Kuningas oli kindel, et ta mürgitati ning lasi mürgitamises kahtlustatuna hukata Torben Oxe.

Peagi otsustas Christian ka Rootsi taas Kalmari uniooniga liita. Viimased 20 aastat olid seal valitsenud regendid, kes valitsesid Taani kuningast sõltumatult. Kuningas Hans oli neljaks aastaks (1497–1501) Rootsi troonile saanud, kuid peale seda olid taanlaste katsed rootslasi endale allutada ebaõnnestunud. Christianil õnnestus 1520. aastal regent Sten Sture nooremat otsustavalt võita ja Rootsi allutada. Novembris vandusid Rootsi seisused talle truudust, kuid paranoilisele monarhile polnud sellest küllalt. Et vastupanu lämmatada, lasi ta korraldada Stockholmi veresauna, kus hukati kümneid, Christianile truudust vandunud, kuid iseseisvust pooldavaid rootsi aadlikke. Selle eest sai Christian endale hüüdnimeks Kristian Türann. 1521. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas Gustav Eriksson Vasaga mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Peagi levis rahulolematus ka Taanisse ning seejärel vallandus sõda Hansaga.

1523. aastal algas Jüütimaal mäss ning kuningaks kuulutati Christiani onu Frederik I nime all. Christian lahkus Hollandisse, kus astus koos perega luteri usku. See teda keiser Karli silmis usaldusväärsemaks ei teinud ning peagi pidi ta katoliiklusse naasma.

Lootes Saksa-Rooma keisri Karl V toetusele, püüdis Christian 1531. aastal taas Taani ja Norra troonile tõusta. Kuid tema laevastik paisati tormis laiali ning Norrast kaugemale ei õnnestunud tal jõuda. Frederik I-ga liitus tema vastu ka Rootsi kuningas (1523–1560) Gustav Vasa, kes kartis, et kui Christian II võimule naaseb, võidakse Kalmari unioon taastada. 1532 pidigi Christian Oslos alistuma ning tema onu pani ta vangi. Esialgu hoiti teda Sønderborgi lossis, alates 1549. aastast aga Kalundborgis. 1536. aastal Krahvisõja ajal plaaniti Christianit uuesti võimule aidata, kuid see kava nurjus Gustav Vasa vahelesegamise ja Lübeckis toimunud võimuvahetuse tõttu.

Christian suri 1559. aasta 25. jaanuaril. Kuningas Frederik II lasi ta austusavalduste saatel maha matta.

Christian II oli 1515. aastast abielus Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana tütre ja tulevase Saksa-Rooma keisri Karl V õe Burgundia Isabellaga (1501–1526), nende järglased:

• Christian (1516–1516)
• Hans (21. detsember 1518 – 2. juuli 1532)
• Maximilian (4. juuli 1519 – 4. juuli 1519)
• Filip (4. juuli 1519 – 1520)
• Dorothea (10. november 1520 – 20. september 1580)
• Christina (1521 – 10. detsember 1590), Milano ja Lorraine'i hertsoginna.