Eritrea

	tigrinja ሃገረ ኤርትራ Hagärä Ērtra
	araabia دولة اريتريا Dawlat Irītrīyā

	tigrinja ሃገረ ኤርትራ Hagärä Ērtra
	araabia دولة اريتريا Dawlat Irītrīyā
	Eritrea lipp Eritrea vapp
Riigihümn	Ērtra, Ērtra, Ērtra
Pealinn	Asmara
Pindala	117 600 km²
Riigikeel	ei ole
Ametlikud keeled	ei ole (töökeeled on tigrinja, araabia ja inglise)
Rahvaarv	3 497 000 (2019)
Rahvastikutihedus	29,7 in/km²
President	Isaias Afewerki
Iseseisvus	24. mai 1993
SKT	4,471 miljardit $ (2005)
SKT elaniku kohta	1000 $
Rahaühik	nakfa (ERN)
Ajavöönd	maailmaaeg +3
Tippdomeen	.er
ROK-i kood	ERI
Telefonikood	291

Eritrea (ametlik nimi Eritrea Riik) on riik Kirde-Aafrikas Aafrika Sarvel. See piirneb loodes Sudaani, lõunas Etioopia ja kagus Djiboutiga. Idas ja kirdes külgneb Eritrea Punase merega, millest otse üle asuvad Saudi Araabia ja Jeemen. Eritreale kuuluvad ka Dahlaki saared ja mitu Hanishi saartest.

Riigi pealinn on Asmara. Eritrea pindala on ligikaudu 117 600 km² ja hinnanguline rahvaarv 5 miljonit. Domineerivad keeled on tigrinja ja araabia. Peamised usulahud on sunni islam ja Eritrea õigeusu kirik. Riigis on üheksa suuremat rahvusrühma.

Eritrea iseseisvus Etioopiast 1993. aastal ning on üks nooremaid iseseisvaid riike maailmas. 1998. aasta maist kuni 2000. aasta juunini toimus piirivaidluse ajendil Eritrea-Etioopia sõda, milles hukkus umbes 100 000 inimest.

Eritrea nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast erythros ('punane'). Nime "Punane meri" kasutati juba hellenismiajal, nagu näitab 1. sajandist pärineva geograafiateose nimi "Periplus Maris Erythraei". Tänapäeva Eritrea sai muistse nime 19. sajandil, mil Itaalia moodustas esimest korda praeguse Eritrea kui poliitilise üksuse; nime soovitas Itaalia poliitikule Francesco Crispile kirjanik ja diplomaat Carlo Dossi.

Riik

Eritrea on üheparteiriik, mida valitseb Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest. Ehkki 1997. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eritrea presidentaalne vabariik ühekojalise parlamendiga, ei ole seda süsteemi veel rakendatud. Valimisi on regulaarselt välja kuulutatud ning tühistatud; põhiseadus lubab luua parteisid, kuid poliitilist organiseerumist takistatakse. 150-kohalises parlamendis kuulub Rahvarindele 75 kohta.

2001. aasta septembris sulges valitsus kogu erameedia. Valitsuse kritiseerijaid on vahistatud ja kinni peetud ilma kohtuta. 2004. aastal arvas USA Riigidepartemang Eritrea erilist tähelepanu pälvivate riikide sekka sealse usulise tagakiusamise pärast. 2010. aastal paigutas organisatsioon Piirideta Reporterid Eritrea pressivabaduse indeksis 178. ehk viimasele kohale (177. kohale jäi Põhja-Korea).

Riigipea on 1993. aastal parlamendis valitud president Isaias Afewerki.

Ajalugu

Vanaajal oli Eritrea tõenäoliselt osa alast, mida egiptlased nimetasid Puntiks. Hiljem oli see oma maavarade ning strateegilise asukoha tõttu mereteedel korduvalt võõrvallutajate võimu all, kelle seas olid tänapäeva Jeemenist pärinevad lõunaaraablased, Osmani impeerium, Goa portugallased, egiptlased, britid ning 19. sajandil, pärast Suessi kanali rajamist Egiptuses, itaallased.

1. jaanuaril 1890 sai Eritreast ametlikult Itaalia koloonia ning 1936. aastal Itaalia Ida-Aafrika provints koos Etioopia ja Somaalimaaga. 1941. aastal oli Eritreas 760 000 elanikku, neist 70 000 itaallast.

1941 tõrjusid Etioopia ja Briti väed Itaalia armee Eritreast välja. Britid valitsesid maad ÜRO mandaadi alusel 1951. aastani, mil Eritrea liideti Etioopiaga ÜRO resolutsiooni alusel, mille algatas USA. Etioopia annekteeris Eritrea oma 14. provintsina 1952. aastal. Aastal 1959 kehtestati kõigis kohalikes koolides kohustuslik amharikeelne õpetus.

Etiopiseerimise mõjul tekkis Eritreas 1960. aastatel iseseisvusliikumine. Sellest sai alguse 30-aastane Eritrea iseseisvussõda, mis lõppes alles 1991. ÜRO järelevalve all korraldatud referendumil hääletasid eritrealased ülekaalukalt iseseisvuse poolt. Eritrea Riik kuulutas välja iseseisvuse ning saavutas rahvusvahelise tunnustuse 1993.

Haldusjaotus

Eritrea on jaotatud kuueks provintsiks ja 58 ringkonnaks.

Provints	Pindala (km²)	Keskus
Ma’kel	1300	Asmara
‘Anseba	23 200	Keren
Gash-Barka	33 200	Barentu
Debub	8000	Mendefera
Semienawi K’eyyĭḥ Baḥri	27 800	Massawa
Debubawi K’eyyĭḥ Baḥri	27 600	Assab

Vaata ka

Viited

↑ "Eritrea at a Glance". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2012. Vaadatud 30. novembril 2018.
↑ World Population Prospects 2019, vaadatud 31.03.2020.

Välislingid

Eritrea – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Eritrea – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] "Eritrea at a Glance". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2012. Vaadatud 30. novembril 2018.

[2] World Population Prospects 2019, vaadatud 31.03.2020.

[1]

[2]