Hufu

Hufu hieroglüüfidega

sünninimi

Hufu Hnum kaitseb mind

Hufu (kreeka Cheops; vanaegiptuse Hufu; inglise Khufu) oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Tema valitsemisaeg langes umbkaudu aastatesse 2589 kuni 2566 e.Kr.

Hufu oli kuningas Snofru poeg. Tal oli mitu poega, neist Džedefra oli valitsejaks tema järel. Kuninganna Hetepheres II oli tema tütar.

Hufu on läinud ajalukku kui Giza platoole maailma suurima ja tuntuima, Cheopsi püramiidi ehitaja. Seda loeti üheks seitsmest vanaaja maailmaimeks ja on neist ainuke, mis on kaasajani füüsiliselt säilinud.

Hufu isa Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte väiksema astmelise, vaid tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahšurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool, Dahšuris, laskis ta püstitada teise püramiidi. See oli 97 meetrit kõrge, murrukohaga kantidel.

Püramiidi ehitas ka Hufu järeltulija Džedefra. Tema püstitas selle Abu Rawashi (Gizast põhja poole).

Järgmised valitsejad Hafra (Chephren) ja Mykerinos lasid oma püramiidid püstitada taas Cheopsi püramiidi naabrusesse Giza lähedale.

Hufu muumiat ei ole seni leitud. Tema püramiidi hauakambris asub küll kivist sarkofaag, kuid pole kindel, kas seda on kunagi surnukeha hoidmiseks kasutatud.

Hufu kohta on egüptoloogidel üldse vähe andmeid. Temas on säilinud veel üks väike kujuke, mis leiti Abydose templist ja mis on praegu Kairos, Egiptuse Muuseumi ekspositsioonis.

Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Püramiidi kõrval asuvate hoonete varemetest on siiski tema kartušše avastatud.

Viimased faktid on mõnedele uurijatele andnud alust arvata, et Hufu ei ole üldse reaalne ajalooline isik, vaid tema kartušš tähistas hoopis Jumalate Jumalat ehk päikest. Seega oleks vanad egiptlased ehitanud justkui Cheopsi püramiidi austamaks igavesti oma peajumalat.