Missa

See artikkel on jumalateenistusest; missa kui liturgilise muusika vormi kohta vaata artiklit Missa (muusika).

Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus. Traditsioonilised luterlikud kogudused ja mitmed katoliku kiriku osadusest eraldunud traditsionalistlikud konfessioonid nimetavad armulauaga jumalateenistust samuti missaks.

Nimetus

Sõna 'missa' tuleneb ladinakeelsest verbist 'mittere'. Nimetus lähtub missat läbiviiva vaimuliku (tselebrant) viimasest pöördumisest koguduse poole: Ite, missa est (eestikeelses missakorras 'Minge Jumala rahus.')

Katoliiklik missa

Kaasaegne katoliiklik missa (Forma ordinaria) on kasutusel Vatikani II kirikukogu (1962–1965) reformi tulemusena 1970. aastast kõikides kogudustes, mis on paavstiga osaduses, kui paavst pole vastavale kogudusele andnud privileegi muu missavormi pidamiseks. Paavst Benedictus XVI lubas 2007 avaldatud motu proprios "Summorum Pontificum" pühitseda missat soovijate olemasolul koguduses ka Johannes XXIII missavormi järgi erakorralises riituses (Forma extraordinaria). Tänapäeval kehtivad katoliiklikud missakaanonid erinevad armulaualiturgia pühitsemise poolest. Missa viiakse läbi tavaliselt selle asukohas kõneldavas keeles või koguduseliikmete enamuse kõneldavas keeles. Erandina võib missat pidada ka ladina keeles. Sõltuvalt kirikukalendri perioodist kannab missat läbi viiv vaimulik (tselebrant) erinevat värvi liturgilisi rõivaid. Missa ajal põlevad altaril küünlad.

Kaasaegse katoliikliku missa osad

• Sissejuhatus (Ritus initiales)
• Sõnaliturgia (Liturgia verbi)
• Armulaualiturgia (Liturgia eucharistica)
• Lõpetus (Ritus conclusionis)

Sissejuhatus (Ritus initiales)

Missa algab koori ja koguduse lauluga (Introitus), mis on ülistus ja tänu Jumalale. Introituse tekst võetakse missa propriumiosast. Introituse ajal läheb missat läbi viiv vaimulik (tselebrant) ja teda abistavad ministrandid altari ette. Kogudus tõuseb ja seisab terve sissejuhatuse aja. Kui vaimulik ja kogudus on teineteist tervitanud (Salutatio), on inimestel Jumala halastusele lootes võimalus tunnistada oma eksimused ja patud (Actus poenitentialis), mille järel vaimulik annab kogudusele patukustutuse (absolutsioon). Missakaanonis on patutunnistusi 2 varianti.

Absolutsioonile järgneb Kyrie, mille järel ülestõusmisajal laulab kogudus inglite laulu Luuka evangeeliumist Gloria. Vaimulik peab päevapalve (Collecta) koguduse eest ja missa kordamineku pärast – selle pärast, et püha missa poleks mitte lihtsalt koguduse koosolek, vaid tõeline kohtumine Jumala ja inimeste vahel.

Sõnaliturgia (Liturgia verbi)

Sõnajumalateenistuses ehk sõnaliturgias loetakse pühakirja. Argipäevadel ja laupäeviti loetakse piiblist kaks, pühapäeviti ja kiriklikel suurpühadel kolm kirjakohta: esimene tavaliselt Vanast Testamendist, teine Uuest Testamendist apostlite kirjade hulgast (epistel) ja kolmas evangeeliumist. Pärast esimest lugemist loetakse või lauldakse alati psalm. Katoliiklikud piiblilugemised on jagatud kolme aasta vahel, kus igal aastal on vastav tsükkel (A, B ja C), mille käigus kolme aastaga loetakse rotatsiooni käigus suurem osa piiblit missal läbi. Piiblilugemiste tsükkel algab esimese advendiga. Kui kolmeaastane tsükkel lõpeb, algab taas uus tsükkel.

Esimest ja teist lugemist võivad lugeda ilmikud, kuid evangeeliumit loeb missal alati vaimulik. Küll võib kõrgem vamulik evangeeliumilugemise delegeerida madalama ordinatsiooniga vaimulikule, näiteks piiskop diakonile. Evangeeliumi lugemise ajal tõuseb kogudus püsti.

Enne evangeeliumit palvetab või laulab kogudus Alleluiat või muud salmi. Pühakirjalugemiste põhjal peab vaimulik jutluse, milles püütakse jumalasõna kogudusele mõistetavalt kokku võtta. Jutluse ajal kogudus istub. Jutlusele järgneb tavaliselt paariminutiline vaikus, mille kestel saab iga kirikuline kuuldu üle mõtiskleda. Pühapäeviti ja suurpühadel loeb kogudus pärast jutlust püsti seistes usutunnistuse (Professio fidei). Sõltuvalt kogudusest kasutatakse kas apostellikku või Nikaia usutunnistust. Pärast usutunnistust loetakse eestpalved (Oratio universalis), mille käigus kogudus palvetab terve maailma, kõikide inimeste ja iseenda eest.

Armulaualiturgia (Liturgia eucharistica)

Missa tähtsaim osa on armulaualiturgia ehk Pühim Altarisakrament (Eucharistia). Armulaualiturgiale võib vajadusel eelneda uute koguduseliikmete ristimine või konfirmatsioon.

Armulaualiturgia algab altari ettevalmistamisega ohvriandide jaoks, mille ajal võib koguduses toimuda almuste kogumine (Offertorium). Esmalt toob vaimulik altarile armulaualeiva (hostia), tõstab armulaualeiva pateenil altari kohale, kiidab Jumalat, asetab pateeni armulaualeivaga altarile (Oblatio panis). Siis valab armulauaveini karikasse, millele lisab veidi vett ja palvetab. Palvele järgneb armulauaveini toomine (Oblatio vini), mille käigus vaimulik tõstab armulauakarika altari kohale, kiidab Jumalat, kummardub ja palvetab. Pärast palvet peseb vaimulik käsi, pöördub koguduse poole ja palvetab koos kogudusega. Järgneb vaimuliku palve ohvriandide kohal (Oratio super oblata), mille teksti võtab vaimulik missa propriumiosast.

Erinevates missakaanonites on erinev armulaualiturgia, kuid ühine on Sanctus, mille järel kogudus põlvitab. Vaimulik palvetab, võtab siis armulaualeiva kätte, hoiab seda veidi tõstetult altari kohal (elevatio), näitab pühitsetud leiba kogudusele, asetab tagasi altarile, võtab seejärel karika altari kohale, näitab kogudusele karikat, asetab selle tagasi altarile. Vaimulik võib ka meenutada lahkunuid. Lõpuks tõstab vaimulik pateeni ja karika altari kohale ning lõpetab armulaua doksoloogiaga: "Kristuse läbi, Kristusega ja Kristuses olgu Sulle, Jumal, kõigeväeline Isa, Püha Vaimu ühtsuses kõik au ja kirkus igavesti."

Kogudus tõuseb ja järgneb püha Armulaud (Ritus communionis). Kui vaimulik on pateeni ja karika altarile asetanud, palvetavad kõik kas lauldes või öeldes meieisapalvet, mille järel soovivad kirikulised üksteisele rahu. Rahusoovi järel murrab vaimulik armualaualeiva pooleks, võtab sealt tüki, mille puistab armulauakarikasse ja palvetab. Ristitud ja konfirmeeritud koguduseliikmed saavad armulauda. Sõltuvalt kogudusest võib koguduseliige saada ka armulauaveini. Vaimulik annab armulaualeiba koguduseliikmele kas suhu või võtab koguduse liige armulaualeiva oma vasakusse kätte, kuid peab selle kohe suhu panema. Pärast armualaua jagamist puhastab vaimulik pateeni ja karika, millele järgneb Agnus Dei palve.

Lõpetus (Ritus conclusionis)

Armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel õnnistab vaimulik kogudust. Missa lõpeb, kui vaimulik ütleb "Minge Jumala rahus" ja kogudus vastab talle: "Tänu olgu Jumalale". Tavaliselt laulab kogudus missa lõppedes lõpulaulu lauluraamatust.

Trento missa

Keskajal oli katoliku kirikus kasutusel palju erinevaid missavorme. Trento kirikukogu järel avaldas paavst Pius V 14. juulil 1570 bulla "Quo primum", milles kehtestas Rooma missavormi katoliku kirikus ainuõigeks. Samal ajal jäid väheste piirkondlike või mõne ordu traditsiooniliste eranditena alles muud missavormid, mis vajasid kinnitamiseks paavsti heakskiitu. Trento missavorm kehtis tavapärase missavormina katoliku kirikus Vatikani II kirikukoguni. Hiljem on Vatikani II kirikukogu reformidega rahulolematud konfessioonid jätkanud Trento missa kasutamist. Benedictus XVI kuulutas 2007 avaldatud motu proprios "Summorum Pontificum" Pius V ja Johannes XXIII missaalide missavormid rooma erakorraliseks riituseks (Forma extraordinaria). Trento missa on ladinakeelne.

Muud traditsioonilised missad

Hispaania

Missasid peetakse vaikse nädala esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja suurel neljapäeval. Neil päevil kantakse pidulikel rongkäikudel suuri liikuvaid 1500 kg kanderaame, mis kujutavad Kristusega juhtunut eelmainitud päevadel. ^[1]

Anglikaani missa

Missa luterluses

Martin Luther kasutas oma töödes jumalateenistuse kohta mõistet 'missa': "Formula missae et communionis" ja "Deutsche Messe". Liturgiauuenduste järel nimetatakse armulauaga jumalateenistust missaks Skandinaavia luterlikes kirikutes. Eesti luterlikus kirikus kipuvad 'missa' ja 'jumalateenistus' olema mõistetena sünonüümid.^[2]

Ajalooline areng

Missa eeskujuks on Jeesuse püha õhtusöömaaeg.^[3] Justinus Märter kirjeldas armulauaga jumalateenistust Roomas 2. sajandi keskel, mille alusel kristlased palvetasid esmalt teiste inimeste eest, andsid rahusuudluse, seejärel pühitses kogudusevanem leiva ja veini, mida diakonid usklikele jagasid.

Varakristluses kujunes peamiseks liturgiliseks keeleks koinee ja nii jumalateenistuse kui ka armulauasakramendi kohta kasutati koguduses mõistet euharistia ('tänuand'). Rooma piiskop Clemens I kasutas jumalateenistuse kohta mõistet "liturgia".

Rooma missa kujunemine

Rooma piiskop Victor I ajal hakati läänekristluses jumalateenistusel kasutama ladina keelt. Ladina kirikus arenesid kaks missariitust: rooma ja gallikaani. Kirikuisa Ambrosius oli teadaolevalt esimene vaimulik, kes kasutas 385. aasta paiku armulauaga jumalateenistuse kohta mõistet missa. Peatselt kujunes missa läänekirikus levinumaks mõisteks armulauaga jumalateenistuse kohta.

Hipploytus ning paavstid Damasus I, Gelasius I ja Gregorius I kujundasid välja rooma missakaanoni. Gregorius I järel kujunes rooma missariitus läänekristluses levinuimaks, kuid piirkondlikult olid kasutusel ka muud missavormid.

Trento kirikukogu järel kehtestas paavst Pius V 1570 Rooma missavormi katoliku kirikus ainuõigeks, kuid paavstid Clemens VIII, Urbanus VIII, Leo XIII ja Pius X revideerisid veidi missakaanonit.

Johannes XXIII sätestas 1962 paavst Pius XII muudatused palmipuudepüha ja ülestõusmispühade liturgias ning lisas missakaanonisse püha Joosepi nime.

Kuna Trento missa on ladinakeelne, siis Vatikani II kirikukogu nõudis rahvakeelse missa läbiviimist. Kirikukogu järel avaldas Paulus VI 1970 tänaseni katoliku kirikus kehtiva missakorra, mida viimati revideeriti 2008. Benedictus XVI lubas kogudustel soovijate soovil kasutada erakorralisena ka Johannes XXIII kehtestatud missakorda.

Viited

Kirjandus

• Paul Verschuren. "Ordo Missae. Püha Missa kord." Helsingi, 1990.

Välislingid

• Missa luterlikus kirikus
• Artikkel missaliturgiast. (inglise keeles)
• Artikkel missa pühitsemisest. (inglise keeles)