Tvaad
Tvaad ehk batvad (Twa, Batwa, BaTwa) on rahvas Aafrikas.
Rahva nimetus tähendab bantu keeltes 'väikesed inimesed'. Sõna Batwa on ainsuses Mutwa. Nimetuse variandid on veel Batua, Watwa, Watua.
Nad moodustavad koos hutude ja tutsidega ühe kolmest Burundi ja Rwanda põhilisest rahvusgrupist. Kui sellesse piirkonda saabusid hutud, alistasid nad tvaad. 15. sajandi paiku saabusid tutsid, kes alistasid nii tvaad kui ka hutud.
Tvaad elavad kõrgetel mägedel ja tasandikel Kivu järve ümbruses Kongo DV-s, Rwandas ja Burundis. Väikesed tvaade rühmad elavad ka Ugandas. Tvaad on algselt elanud vihmametsades, kuid on sealt mitmel põhjusel välja tõrjutud.
Arv
Pole teada, kui palju neid täpselt kokku on. Arvatakse, et nende arv on Burundis 45 000 (1%), Rwandas 41 000 (1%), Ugandas 2100 ja Kongo DV-s 2000. Teisel hinnangul on tvaade üldarv 70 000 – 87 000. Rwanda tvaad ise hindavad oma osakaaluks Rwanda rahvastikus 0,4%. 1991. aasta rahvaloenduse järgi oli Rwandas 29 000 tvaad, mis oli nähtavasti tegelikust arvust väiksem. Mõnede arvutuste järgi on neid Rwandasse praeguseks jäänud umbes 11 000. Teistel andmetel on 60 000-st alles jäänud 22 000 – 30 000.
Et andmed on ebausaldusväärsed ja vastuolulised, siis ei ole tvaasid arvatud ohustatud vähemuste hulka (selleks on nõutav koguarv alla 100 000 või alla 1% rahvastikust).
1978. ja 1991. aasta rahvaloenduste võrdluses oli tvaade arv Rwandas vähenenud 40%, samal ajal kui teiste rwandalaste arv oli suurenenud 50%. Selle põhjuseks võib olla suur suremus vaesuse ja arstiabi kättesaamatuse tõttu (metsas elades oskasid tvaad end maarohtudega ravida).
Füüsiline antropoloogia
Tvaad on pügmeed. Nende keskmine pikkus on 1,50 m. Neid on arvatud negrillorassi. Siiski ei erine nad naabritest märkimisväärselt.
Pikkus on eri kohtades erinev. Kivu järve saare metsades on elanud 136–142 cm pikkused elanikud. Pottsepatööga tegelevad tvaad on olnud 150–160 cm pikkused. On olnud ka 172 cm pikkusi indiviide. Tutsid on tvaasid kasutanud ka politseinike ja ihukaitsjatena.
Päritolu
Arvatakse, et nad põlvnevad Rwanda ja Burundi algasukatest. Nad on võib-olla sisse rännanud Kongo DV vihmametsadest. Varem elasid nad ka piirkonna lääne- ja põhjaosas.
Keel
Algselt rääkisid nad ühtainust pügmeede keelt, mis on suguluses Lõuna-Aafrika pügmeede keelega ja Kongo DV vihmametsade rahva imihäälikutega keelega. Praegu räägivad nad Burundis rundi keelt, Rwandas ruanda keelt ja Ugandas ganda keelt.
Usund
Tvaade usund põhineb usul kõrgemasse jõudu.
Kombed
Metsade tvaade kunagine riietus piirdus paari nahkrihmaga. Nii meestel kui ka naistel oli kõht armidega kaunistatud.
Eluasemeks oli pisut üle meetri kõrgune, okstest seinte ja lehtedest katusega onn.
Relvadeks olid vibu ja nooled ning pikad piigid.
Elatusallikad
Alates esimese rahvuspargi loomisest Aafrikas (Virunga rahvuspark praeguses Kongo DV-s 1925) hakati tvaasid nende asualadelt vihmametsades välja ajama, nii et nad kaotasid traditsioonilised elatusvahendid küttimise ja koriluse (rahvusparkides keelati küttimine). See kestis kogu 20. sajandi. Näiteks 1970 aeti nad välja Kahuzi-Biega rahvuspargist (Kongo DV, Lõuna-Kivu provints). Samuti aeti nad välja Bwindi rahvuspargist ja Mgahinga rahvuspargist Ugandas. Pügmeesid pagendatakse riikide ning rahvusvaheliste looduskaitseorganisatsioonide koostöös. Rwandas ja Burundis on nad välja aetud metsadest, mis muudeti põllumaaks. 1991. aastal tuli peaaegu kõikide tvaade metsaelule lõpp. Enne suurte parkide avamist nõudis Maailmapank, et hinnataks selle mõjusid tvaadele. 1995 tegi Uganda vastava ettekande, milles sisaldusid ettepanekud tvaade aitamiseks. Muu hulgas nähti ette maa hüvitamine ja tvaade integreerimise programm. Üldised abiprogrammid rahvusparkide territooriumilt välja aetud inimestele ei haaranud tvaasid, sest nad ei olnud seotud kohalike omavalitsustega.
Praeguseks on peaaegu kõik tvaad vihmametsadest välja aetud, ilma et nad oleks saanud mingit hüvitust. Enamik tvaadest elab linnas. Traditsioonilistest elatusallikatest ilma jäänud tvaad elavad suuresti naaberrahvaste armul, elatudes sageli kerjamisest. Umbes 80% tvaadest on kerjanud. Et äratada kaastunnet, peavad nad näitama end kuulekate, alandlike ja loomasarnastena. Tvaad on ka valmistanud müügiks savianumaid, mida kasutati põlluharimisel ning ladustamisel ja transportimisel. Pottsepatoodetele on aga turg kadunud, sest odavam on osta metall- ja plastnõusid. Mõned tvaad teevad ka metallitööd. Nad töötavad päeviliste, teenijate ja rentnikena. Nad on tegutsenud ka kunstnike, muusikute ja näitlejatena. Tvaad on kunagi olnud Burundi kuningate õuenarrid.
Rwanda tvaad
Tvaade ilmajäämist oma maast on sajandite jooksul soodustanud nende väike asustustihedus, väikesed kogukonnad ja egalitaarne kultuur, mis väärtustab avatust ja jagamist. 19. sajandi lõpuks oli järel väga vähe metsi ning enamik tvaasid olid sunnitud hakkama savinõude valmistajateks või põllutöölisteks, töötades hutude ja tutside heaks ning elades rentnikena nende maal. Mõned tvaad hakkasid jahimeesteks, maakuulajateks, sõjameesteks, spioonideks ja kohalike pealike meelelahutajateks.
Rwandas on kaks tvaade rühma. Suurem osa sealsetest tvaadest on põlvkondade kaupa elanud ühiskonna alama kastina. Väga vähestel oli maa, mida harida. Nad elatusid põhiliselt pottsepatööst. Pottsepatöö ja tvaa etnos said sünonüümideks. Mehed kogusid savi ja tõid koju ning naised valmistasid nõud, mida müüdi. Nüüd on tööstuslikud plast- ja metallnõud, mis on odavamad, käsitöö-savinõud kõrvale tõrjunud. Tvaad töötasid ka hutude juures päevilistena. Tvaad olid kuulsad muusikud ja tantsijad ning moodustasid rahvuslikust tantsutrupist enamiku.
Teine rühm, mille nimetus on impunyu, elas alles hiljuti metsas küttide ja korilastena. Mõned neist elasid Gishwati metsas, mis on nüüd peaaegu täielikult hävitatud, et rajada teeistandusi ja karjamaid. Seda projekti finantseeris Maailmapank 1980. aastate alguses. Impunyu tvaad pidid lahkuma aladelt, kuhu tehti mägigorillade kaitsealad.
1970. aastatel keelati seadusega küttimine, mis ohustas tvaade traditsioonilist elulaadi veelgi. 1990. aastatel olid viimased tvaad, kes veel tegelesid salaküttimisega ja korilusega, sunnitud oma esivanemate metsadest lahkuma, et teha ruumi rahvusparkidele ja sõjaväepolügoonidele. Et tvaad ei saanud hüvitust ja neil puudusid alternatiivsed elatusallikad, hakkas enamik neist kerjusteks ja maata põllutöölisteks. Väga vähestel on veel ligipääs metsale. Tvaade tohutud teadmised metsast ei pärandu enam järgmisele põlvkonnale.
Rwandas on palju juhtumeid, et maad ostnud või varandust kogunud tvaasid on mõrvatud või haavatud.
1994. aasta Rwanda genotsiidi ajal olid tvaad nii tapjate kui ka ohvrite rollis. Tvaadest rentnikud kaitsesid kuni surmani oma mittetvaadest peremehi. Peremehi kaitsesid ka teejuhid ja valvurid. Hutude teenistuses olnud tvaad tapsid koos nendega tutsisid ja mõõdukaid hutusid. Hiljem põgenesid nad koos hutudega. Tutsidest peremeestele ustavad tvaad tapeti. Erapooletuid tvaasid tapsid hutud ka sellepärast, et neid peeti "tutside objektiivseteks liitlasteks".
Hiljem otsis üks tvaade esindaja Euroopas tvaadele abi, rääkides, et 2/3 Rwanda 30 000 tvaast on kodusõja ja genotsiidi käigus hukkunud ning ükski tvaa hutude ja tutside bandedes ei osalenud. Teine tvaade esindaja rääkis rahvusvahelisele ajakirjandusele, et tutside banded on tapnud 1500 tvaad. Umbes 10 000 tvaad põgenes Rwandast Kongo DV-sse ja Tansaaniasse. Põgenikelaagrites on neil abile halvem juurdepääs kui teistel rwandalastel. Paljud tvaad, nagu teisedki, on pärast genotsiidi süütõenditeta vangistatud või mõrvatud.
Ühe 1995. aasta hinnangu järgi hukkus umbes 30% tvaadest kas esimestes tapatalgutes või neile järgnenud kättemaksuaktsioonides või suri nälga ja haigustesse (peamiselt lapsed). Seega oli enamik hukkunutest mehed ja lapsed. Võrdluseks: kogu Rwanda elanikkonnast mõrvati 14%, peamiselt tutsisid. Tõenäoliselt on umbes 30% tvaasid (8000–9000) ikka veel riigist väljas, nii et endisest arvust on riiki jäänud 40%.
Enamik alles jäänud mehi pandi vangi ning enamik tvaasid oli sunnitud oma elukohast lahkuma. Kodusid taastama ja järele jäänud lapsi ülal pidama pidid põhiliselt naised. Praegu on enamikus Rwanda tvaade kogukondades ülekaalus naised ja lapsed.
Viimastel aastatel on tvaad hakanud organiseeruma, et nõuda teiste kodanikega võrdseid õigusi maa omamisele, haridusele ja tervishoiule. Tvaad ei ole veel kuskil saanud mingit kompensatsiooni oma maade ja elatusvahendite kaotamise eest. 1991. ja 1992. asutasid haridust saanud tvaad Rwandas kaks organisatsiooni oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamiseks. Rwanda genotsiidi tõttu jäid need projektid katki.
Pärast genotsiidi ei tunnustanud Rwanda valitsus tvaasid marginaliseeritud ja diskrimineeritava grupina. Nad jäeti välja sotsiaalhoolduse, arenguabi ja elementaarse arstiabi programmist. Peaaegu kõik tvaad on maata. Neil ei ole kortereid ja nad ei pääse ligi puhtale veele.
Ainult 1,6 protsendil tvaadest on piisavalt haritavat maad, väga vähestel on kariloomi. Enamik tvaasid on rentnikud või kasutavad võõrast maad ebaseaduslikult. Umbes 91 protsendil tvaadel puudub kooliharidus.
Et Rwandas on suure rahvastiku tiheduse tõttu maast suur puudus, püüab riik hõlvata uusi maid. Need on põhiliselt sood, kust tvaad saavad savi. Nüüd peavad tvaad hakkama savi kaugelt tooma või jäävad sellest hoopis ilma. Suur osa Akagera rahvuspargist anti tagasitulevatele põgenikele põllumaaks, kuid tvaade õigust küttimise ja korilusega tegelda ei arvestatud.
Rwanda tvaade organisatsioon kuulub Esindamata Rahvaste Organisatsiooni. Neil on rahvuslipp, millel on sinine, valge ja roheline vertikaalne laid. Keskel, pooleldi valgel ja pooleldi rohelisel laiul on punane ketas.
Tvaad Kongo DV-s
Kõige rohkem metsades elavaid tvaasid on säilinud Kongo DV-s. Nendes metsades on varjunud ka mässajate rühmitused ning seal toimusid alles hiljuti lahingud. Tvaasid on süüdistatud spioneerimises või vastaspoole toetamises, mistõttu nad on sageli langenud vägivalla ohvriks. Sissid on tapnud tvaasid ning sundinud vange sööma nende liha. Kuigi mõned tvaad on tõepoolest ühe või teise vaenupoolega koostööd teinud, et elatist teenida, on nad enamasti olnud süütud ohvrid.
Uganda tvaad
Ugandas on viimasel ajal hakatud rakendama tvaasid rahvusparkide giididena.
Ühiskondlik positsioon
Nagu teisedki pügmeed, on tvaad ümberkaudsete rahvaste seas põlatud. Kuigi tvaad jagavad hutude ja tutsidega sotsiaalseid struktuure ja keelt, on neid alati peetud alaväärseteks. Neil ei ole ligipääsu haridusele ega riiklikele teenustele ning poliitikas nad praktiliselt ei osale. President Juvénal Habyarimana ajal oli Rwandas etniliste kvootide süsteem, kuid tvaasid ei võetud arvesse. Tvaad on Rwandas kõige vaesem elanikkonna osa. Neil puudub juurdepääs kooliharidusele, korteritele ja arstiabile. Väga vähesed tunnevad põllutööd. Enamik elatub pottsepatööst, juhutöödest ja kerjamisest.
Hutud ja tutsid ei söö koos tvaadega, ei istu nendega samal pingil ega suhtle nendega avalikes kohtades. Kui teistele kodanikele antakse tasuta sünnitunnistused ja isikukaardid, siis tvaadel on neid võimalik saada üksnes keerulisi bürokraatlikke protseduure läbides. Ilma isikukaardita on aga raske kooli õppima pääseda ning saada riiklikku arstiabi, mis on ette nähtud teistele riskirühmadele.
Lapsi narritakse koolis. Kaevul peavad tvaad ootama, kuni kõik teised on vee ära võtnud.