Vandenõuteooria

Vandenõuteooria on narratiiv sündmuste selgitamiseks salajase kokkuleppe või vandenõu abil.

Erinevalt reaalsetest vandenõudest, kus üldjuhul on tegemist väikese inimgrupi ja konkreetse eesmärgiga, haaravad vandenõuteooriad enamasti suuri inimhulki, paljusid eesmärke ja nende abil selgitatakse väga erinevaid tagajärgi. Sündmused, nähtused või olukorrad olevat tekkinud, lavastatud, moonutatud või võltsitud mingite varjatud ning tihti pahatahtlike ja võimsate jõudude vandenõu tulemusena.

Vandenõuteooriaid ei saa falsifitseerida, ei tõestada ega ümber lükata. Tõestuseks peetakse nii tõendite puudumist kui ka vastutõendeid, mida siis tõlgendatakse kui tõestusi, mistõttu vandenõust saab pigem usu kui tõe küsimus.

Erinevalt teaduslikest teooriatest on paljud levinud vandenõuteooriad vähe põhjendatud ja irratsionaalsed. Eelduselt järeldusele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata faktide kuhjamine. Tihti viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad kui osavad pettused olla väga püsivad ja laialdaselt tunnustatud.

Usk vandenõuteooriasse võib psühholoogiliselt olla kahjulik või isegi haiglaslik, olles tugevasti seotud paranoiaga. Vandenõuteooriad hakkasid massimeedias laiemalt levima 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul ning sarnanevad folkloristilises mõttes seletusmuistendite ja linnalegendidega. Väljend "vandenõuteooria" tekkis 19. sajandil ja sellel sõnal polnud toona negatiivset kõrvaltähendust, kui praegu.

On väidetud[1], et vandenõuteooriate väljamängimine tõe kummutamiseks, paralleelnarratiivide loomine, erinevate kuulujuttude levitamine, on eriteenistuste teadlik praktika. Nii tekivad vandenõuteooriad, mis kahtlevad vandenõuteooriates, olles iseloomulikuks nähtuseks "tõejärgsel ajastul".

Vandenõuteooriate põhjused ja ajendid

Vandenõuteooriate teke ja levik on sagedasem järskude ühiskondlike muutuste (riigipöörete, sõdade jmt) ja kriiside (näljahädade, epideemiate jmt) ajal. Vandenõuteooriad võivad tekkida ja levida soovist leida süüdlane, kes põhjustas elukvaliteedi languse, ning too siis hävitada või talle kätte maksta.

Vandenõuteooriad võivad tekkida ja areneda ka siis, kui mõni oluline sündmus tundub olevat liiga ootamatu või ebatõenäoline, et pidada seda vaid juhuseks või hooletuseks, ning vastav teooria saab sellele siis pakkuda usutavamaid põhjusi.

Psühholoogilised põhjused

  • Psühhopatoloogiliselt võib usk vandenõuteooria(te)sse olla seotud paranoilise, kahtlustava ja hirmunud meelelaadiga.
  • Isiksuslikult võib usk vandenõuteooria(te)sse tõsta enesehinnangut, anda võimalust ennast pidada mingis mõttes paremaks, teadlikumaks või targemaks teistest, kes naiivselt usuvad ametlikke seletusi.
  • Sotsiaalpsühholoogiliselt võivad vandenõuteoreetikud moodustada omaette subkultuure, andes vandenõuteooria pooldajatele võimaluse tunda ennast kuhugi kuuluvana.[2]

Ühiskondlikud põhjused

Tuntud on vandenõuteooriate levik totalitaarsetes ühiskondades, milles teabe kättesaadavuse piiratus ja ilmselge propaganda äratab ohutunde, mis võib kasvada paranoiaks. Vandenõuteooriad võivad tekkida ka siis kui ametlik seletus toimunud sündmusest jätab mõnele küsimusele vastamata. Vandenõuteooriate pooldajad võivad tunduda endale ja teistele paremini informeeritutena, elitaarsematena.

Ajendid

Vandenõuteooriate tekkimise ajenditeks on enamasti ootamatud ja pöördelised sündmused, nagu sõjad, pandeemiad, laevahukud jm katastroofid. Ehkki atentaadid ongi olemuselt vandenõud, näevad vandenõuteooriad nende taga sageli veel omakorda vandenõusid (John F. Kennedy, Robert Kennedy, Martin Luther King jpt). Tuntud tegelaste surm on üldse sagedane ajend vandenõuteooriate tekkeks (Napoleon I, Vladimir Lenin, Adolf Hitler, Jossif Stalin jne).

Vandenõuteooriaid ajendavad ka oma tegevust varjavad või salastavad institutsioonid ja organisatsioonid, mille kohta on raske usaldusväärset teavet saada. Nende hulgas on näiteks katoliku kirik, vabamüürlased ning sõjalised ja luureorganisatsioonid (CIA, FBI, Mossad, KGB).

Vandenõuteooriate tüpoloogia ja areng

Vandenõuteooriaid võib liigitada ja grupeerida mitmete tunnuste põhjal, näiteks sisu järgi (religioossed, rahvuslikud, poliitilised jne); suunitluse alusel (heatahtlikud, neutraalsed, pahatahtlikud); valdkondade kaupa (ajalugu, poliitika, meditsiin, popkultuur jne).

On tüüpteooriaid, mille puhul variandid erinevad vaid detailide poolest, nagu näiteks teooriad selle kohta, et maailma juhitakse hoopis mujalt (variandid: seda teevad juudid, vabamüürlased, illuminaadid, templirüütlid, ufod jne).[3]

Vandenõuteooriate rühmi moodustavad ka teooriad, mis on ajendatud kellegi surmast. Tüüpilised on teooriad, mille kohaselt isik ei olegi surnud, vaid elab edasi (teise nime all, koomas vmt): Aleksander I, John Kennedy, Elvis Presley, Sid Vicious jpt. Tuntud inimeste surma puhul tekivad sageli alternatiivsed teooriad surma põhjuste kohta.

Vandenõuteooriate pooldajatel võib olla tugevaid seoseid New Age'i jm vaimsete liikumistega, mille puhul on tulnud kasutusele mõiste "konspirituaalsus".[4]

Vandenõuteooriad muutuvad ja arenevad. Mida elujõulisem ja kauakestvam on teooria, seda komplitseeritumaks ta võib muutuda. Tekib kirjandus nii teooria poolt kui ka vastu, kujunevad oletused, mis omakorda võivad omandada vandenõuteooria tunnuseid jne.

Mitmed vandenõuteooriad eeldavad uskumist veelgi suuremate vandenõude võrgustikesse. Nii näiteks väidavad lameda Maa teooria pooldajad, et kõik pildid kerakujulisest Maast olevat võltsitud ja mingeid kosmosereise pole toimunud. Nõnda polevat toimunud ka inimeste reise Kuule ning USA ja Nõukogude Liidu vahelist külma sõda polevat samuti aset leidnud, sest suurriikide juhid olevat omavahel vandenõus või manipuleeritud veelgi suuremate jõudude poolt.

Vandenõuteooriad kaovad ringlusest, kui nende tekkimise objektiivsed põhjused kaovad või muutuvad vähetähtsaks.

Vandenõuteooriate leviku tagajärjed

Vandenõuteooriate levik võib suurendada ühiskonnas valitsevat ebakindlust, põhjustada kahtlustusi, hirme ja kartusi, võib panna inimesed käituma ebaratsionaalselt või paaniliselt, tegema vigu ja valeotsuseid. Nende teooriate levimine võib vähendada ühiskonnas turvalisust, rahulolu ja usaldust, stabiilsust ja järjepidevust.

Erinevate teooriate pooldajad võivad ühineda ja organiseeruda ning asuda võitlusse teistsuguste teooriate pooldajatega, üksteist vastastikku süüdistades vandenõude toetamises, ebateaduses, pahatahtlikkuses jne.

Suure hulga vastuoluliste vandenõuteooriate tulemusena võidakse üldse loobuda tõe otsingutest ning hakata pidama kõike vaid usu küsimuseks. Kogu maailma ja selle ajalugu võidakse hakata pidama üksnes näiliseks, manipuleerituks, võltsituks, mingite jõudude lavastatuks.

Tuntud vandenõuteooriaid

Maailma valitsemist käsitlevad vandenõud

Hulk teooriaid, mille kohaselt eksisteerivad salaorganisatsioonid, kes tegelikult valitsevad maailma või tahavad haarata võimu.

 Pikemalt artiklis Vandenõud maailma valitsemiseks
 Pikemalt artiklis Uus maailmakord (vandenõuteooria)

Koroonapandeemiaga seotud vandenõud

Koroonapandeemia olevat näiline, koroonaviirust polevat olemas ja/või olevat see tahtlikult loodud biorelv; selle vastu vaktsineerimine olevat kahjulik jne.

Pizzagate

2016. aasta USA presidendivalimiste eel Hillary Clintoni abiliste tellitud pitsad olevat tegelikult olnud lapsed, keda seksuaalselt kuritarvitati.

 Pikemalt artiklis Pizzagate

QAnon

USA-d juhib salajane pedofiilidest, satanistidest ja inimsööjatest koosnev grupp.

 Pikemalt artiklis QAnon

Maailmalõpu teooria

Hulk teooriaid, mille kohaselt on peagi saabumas maailma lõpp. Erinevate teooriate põhjal võib kohe hävida kogu universum või planeet Maa või hukkuvad kõik eluvormid planeedil Maa või hävib kogu inimkond. Põhjuseks võidakse pidada jumalat või loodusseadusi või asteroidi või salapärast planeeti või inimkonda ennast või mingeid salaorganisatsioone või tulnukaid vmt ning seda kõike hoitakse meie eest saladuses.

Inimeste ohverdamine

Satanistid, juudid, kristlased vmt pidavat salaja ohverdama inimesi, eriti väikseid lapsi. Variant: seda teevad ka tulnukad.

Ufode saladuse varjamine

Suurriikide valitsused pidavat varjama ufode saladust.

 Pikemalt artiklis Ufode saladuse varjamine

Paul McCartney surma varjamine

Ansambli The Beatles liige Paul McCartney olevat surnud ja asendatud teise isikuga.

 Pikemalt artiklis Paul McCartney surma varjamine

Arstide ja farmaatsiatööstuse vandenõu

Rahvusvaheline farmaatsiatööstus olevat arstid kinni maksnud.

 Pikemalt artiklis Arstide ja farmaatsiatööstuse vandenõu

Vaktsineerimise vandenõu

Haiguste vastu vaktsineerimine pidavat lastel põhjustama autismi ja muid terviserikkeid. Variant: farmaatsiatööstus ise pidavat neid teooriaid levitama, et vaktsineerimisest keeldujaid jätkuks, haigused püsiksid ja vajadus vaktsiinide järele säiliks.

Apollo vandenõu

USA mehitatud kosmoselaev Apollo 11 ega ka keegi teine polevat kunagi Kuu peale laskunud.

 Pikemalt artiklis Apollo vandenõu

Lameda Maa teooria

Maa olevat tegelikult lame, kuid seda varjatakse meie eest. Kõik pildid kerakujulisest Maast, satelliitidest ja kosmoseobjektidest olevat võltsitud.

Holokaustirevisjonism

Katsed tõestada, et natsionaalsotsialistlik režiim tappis holokausti käigus vähem juute, mustlasi ja teiste rahvuste esindajaid kui näidatakse üldiselt omaks võetud hinnangutes või et massilist ja süstemaatilist juutide tapmist pole üldse toimunud.

 Pikemalt artiklis Holokaustirevisjonism

11. septembri vandenõu

Vandenõuteooria, mille kohaselt 11. septembril 2001. aastal sooritatud terrorirünnakud USA vastu ei toimunud sellisel viisil, nagu ametlik versioon seda seletab.

 Pikemalt artiklis 11. septembri vandenõu

Estonia huku vandenõu

28. septembril 1994 Läänemeres uppunud parvlaev Estonia olevat tegelikult uputatud.

 Pikemalt artiklis Estonia_katastroof#Vandenõuteooriad

Keemiapilved

Sageli taevas lennukite järel nähtav saba olevat kindel märk sellest, et lennukilt puistatakse väidetavalt mürkkemikaale, et mõjutada kliimat või mürgitada inimesi. Sageli tehtavat seda riigi valitsuse käsul.

 Pikemalt artiklis Keemiapilve vandenõuteooria

Ajaloo võltsimine

Hulk teooriaid, mille kohaselt on võltsitud terveid ajalooepohhe (antiikaeg, mongoli-tatari ike, külm sõda jne).

 Pikemalt artiklis Pseudoajalugu

Linnud pole tegelikud

Vandenõuteooriate paroodia, mille kohaselt on linnud tegelikult valitsuse poolt inimeste jälgimiseks loodud droonid.[5]

Vandenõuteooriate levitajaid

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Marko Mihkelson. “Tšornobõl” – külm sõda kinolinal.
  2. ↑ Vaba Akadeemia 21.08.2020: A. Ventsel & M-L. Madisson: "Kas ja kuidas vaidlustada vandenõuteooriaid?[1]
  3. ↑ Vaba Akadeemia loeng 7.12.2018: Mihhail Lotman, Mari-Liis Madisson "Vandenõuteooriad".[2]
  4. ↑ Ward, Charlotte; Voas, David (2011). "The Emergence of Conspirituality". Journal of Contemporary Religion. 26 (1): 109–111. doi:10.1080/13537903.2011.539846.[3]
  5. ↑ Birds Aren't Real[4]

Kirjandus

Käsitlusi

  • Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson, Mihhail Lotman. Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm. Postimehe kirjastus, 2023. ISBN 9789916736067.
  • Michael Barkun. 2003. A Culture of Conspiracy: Apocalyptic Visions in Contemporary America. Berkeley: Univ. of California.
  • Robert Alan Goldberg. 2001. Enemies Within: The Culture of Conspiracy in Modern America. New Haven: Yale University Press.
  • Frank P. Mintz. 1985. The Liberty Lobby and the American Right: Race, Conspiracy, and Culture. Westport, CT: Greenwood.
  • Mari-Liis Madisson "Vandenõuteooriate semiootiline tähistamisloogika", Akadeemia, 2012/6, lk 1024–1071.
  • Mathias Bröckers: Verschwörungen, Verschwörungstheorien und die Geheimnisse des 11.9. Frankfurt am Main 2002
  • Mathias Bröckers, Andreas Hauß: Fakten, Fälschungen und die unterdrückten Beweise des 11. September Verlag, 2001, Frankfurt am Main 2003
  • Andreas von Bülow: Die CIA und der 11. September. München 2003.
  • Gerhard Wisnewski: Operation 9/11. Angriff auf den Globus. München 2003.
  • Gerhard Wisnewski: Mythos 9/11. Der Wahrheit auf der Spur. München 2004.
  • Tobias Jaecker: Antisemitische Verschwörungstheorien nach dem 11. September. Neue Varianten eines alten Deutungsmusters. LIT Verlag, Münster 2004, ISBN 3-8258-7917-8.

Esitlusi

  • Olev Remsu romaan "Kurbmäng Paabelis" (Eesti Raamat, 1989) põhineb Nikolai Morozovi ajaloo ümberdateerimise teoorial.

Välislingid