Velella

Velella on üks hüdrotsoomlaste perekond Porpitidae perekonnas olev monospetsiifiliste perekondlane. Selle ainus teadaolev liik on Velella velella,[2] kosmopoliitne (laialt levinud) vabalt ujuv-purjetav hüdrotsoomlane, mis elab avamere pinnal. Ta on üldtuntud ka nimede all meriparv, möödaminnes purjepurjekas, lillapurjekas, väikepurjekas või lihtsalt Velella[3].

See väike nakkusjalgne kuulub spetsialiseerunud ookeanipinnakogukonda, mille hulka kuulub ka tuntum nakkusjalgne sifonofoor, portugali sõjamees. Spetsialiseerunud röövtoidulised molluskid kisklevad neid nakkusloomi. Selliste röövloomade hulka kuuluvad nudibranchid (meritigud) perekonnast Glaucus[4] ja lillatigud perekonnast Janthina[5].

Iga näiline isend on hüdroidi koloonia ja enamik neist on vähem kui umbes 7 cm pikk. Nad on tavaliselt sügavsinise värvusega, kuid nende kõige silmatorkavam tunnus on väike jäik puri, mis püüab tuult ja viib neid üle merepinna. Teatud tuuleolude korral võivad nad randuda tuhandete kaupa randadele[6].

Nagu teisedki nakkusloomad, on Velella velella lihasööjad. Nad püüavad oma saaki, tavaliselt planktonit, vees rippuvate ja nakkevarrega (ka nematotsüstid) kandvate lonksude abil. Nende nematotsüstides olevad toksiinid on nende saagi vastu tõhusad. Kuigi kõigil nakkusloomadel on nematotsüstid, on mõnel liigil nematotsüstid ja neis sisalduvad toksiinid võimsamad kui teistel liikidel. V. velella nematotsüstid on inimestele suhteliselt healoomulised, kuigi iga inimene võib erinevalt reageerida kokkupuutele nematotsüstide toksiiniga. Pärast V. velella'ga kokkupuutumist on mõistlik vältida näo või silmade puudutamist ning V. velella nematotsüstidega kokkupuutunud nahapiirkondades võib tekkida sügelus.