Vestfaali rahu

Kolmekümneaastane sõda
Toimumisaeg 1618–1648
Toimumiskoht Euroopa
Tulemus Vestfaali rahu
Osalised
 Hollandi Vabariik

Rootsi kuningriik
 Čechy (Böömimaa)
 Taani -Norra (1625–1629)
Prantsusmaa kuningriik
 Saksimaa kuurvürstiriik
Reini pfaltskrahvkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
 Inglismaa kuningriik
Brandenburg ja Preisimaa

 Osmanite riik
 Saksa-Rooma riik

Hispaania

 Taani Taani-Norra (1643–1645)
Väejuhid või liidrid
Nassau Maurits

Hollandi Vabariik Piet Pieterszoon Hein
Hollandi Vabariik Frederik Hendrik
Hollandi Vabariik Maarten Tromp
Alexander Leslie
Gustav II Adolf
Axel Oxenstierna
Johan Banér
Gustaf Horn
Lennart Torstenson
Carl Gustaf Wrangel
Karl X Gustav
Čechy Friedrich V
Čechy Jindrich Matyas Thurn
Čechy Christian I
Taani Christian IV
Louis XIII
Kardinal Richelieu
Louis II Bourbon
Henri de la Tour d'Auvergne
Saksimaa kuurvürstiriik Bernard
Saksimaa kuurvürstiriik Johann Georg I
Inglismaa George Villiers

  • Gábor Bethlen[1]
Saksa-Rooma riik Johann t’Serclaes von Tilly

Saksa-Rooma riik Albrecht von Wallenstein
Saksa-Rooma riik Ferdinand II
Saksa-Rooma riik Ferdinand III
Saksa-Rooma riik Franz von Mercy †
Saksa-Rooma riik Johann von Werth
Saksa-Rooma riik Gottfried Heinrich zu Pappenheim
Maximilian I
Felipe IV
Gaspar de Guzmán
Gonzalo Fernández de Córdoba
Ambrosio Espínola
Ferdinand Habsburg

Diego Felipez de Guzmán[1]
Jõudude suurus
Kokku: 495 000[1] Kokku: 450 000[1]

Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.

Rahulepingule kirjutati alla 30. jaanuaril 1648. 24. oktoobril 1648 allkirjastati keiser Ferdinand III, Saksa printside, Prantsusmaa kuninga ja Rootsi vaheline leping.

1659. aastal alla kirjutatud Püreneede lepingut peetakse samuti mõnikord osaks Vestfaali rahust.

Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti.

Rahulepingu järgi saavutasid iseseisvuse Šveits ja Holland, kui Münsteri rahuga Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust.

4. septembril 1648 sõlmiti Münsteris ka eelrahuleping, Prantsusmaa ja Ferdinand III vahel, mille kohaselt keiser loovutas 1,2 miljoni taalri sularaha eest prantslastele Elsassi.

Saksamaa vürstiriigid kindlustasid oma autonoomia, Rootsi saavutas territoriaalse laienemise (Rootsi Pommeri, Rootsi Wismar) ja majandusliku kompensatsiooni, Brandenburgi kuurvürst ja Baieri kuurvürst said juurde territooriume ning Prantsusmaa kuningriik omandas enamiku Alsace-Lorraine piirkonnast.

Roomakatoliku kiriku mõjupiirkondade taaslaienemine protestantliku usutunnistusega piirkondadele Euroopas lõppes.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Inglise vikipeedia andmed seisuga 11. jaanuar 2011.

Välislingid