Belgia
| Belgia kunâgâskodde Koninkrijk België (hollandkielân) Royaume de Belgique (ranskakielân) Königreich Belgien (saksakielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 |
|
| Staatâhäämi | vuáđulavâlâš monarkia |
| Kunâgâs | Philippe |
| Uáiviminister | Sophie Wilmès |
| Uáivikaavpug | Bryssel |
| Eres kaavpugeh |
Antwerpen Gent Charleroi Liège Brugge |
| Vijđodâh | 30 689 km² |
| – sisčääci |
6,5 % |
| Ässeeloho (2020) | 11 492 641 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 376 ässed/km² |
| Virgáliih kielah | hollandkielâ, ranskakielâ, saksakielâ |
| Vaaluut | euro (EUR) |
| Jiečânâsvuotâ | |
| – Vuáládâhenâmijn | 1830 |
| Uánádâs | BE |
| – fiävruin | B |
| – kirdemmašinijn | OO |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +32 |
| Internet TLD | .be |
| Motto |
"Eendracht maakt macht" "L'union fait la force" "Einigkeit macht stark" |
| Aalmuglâšlaavlâ | La Brabançonne |
|
|
|
Belgia lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Bryssel.
Historjá
Belgia kuávlu ässeeh láá mainâšum vuosmuu keerdi ive 56 oKr. Julius Caesar kirjeest, mii muštâl Gallia suáđist. Tast iättoo, ete belgae-hiäimuh láá ruokkâdumoseh puoh gallijn.
Eennâmtiätu
Belgia vijđodâh lii 30 689 km².
Sajadâh já rääjih
Belgia lii staatâ viestâr-Euroopist. Tavemeerâ riddo lii ohtsis 66 km.
Morfologia
Mäddin lii Ardennij várádâh. Tobbeen láá ennuv vyevdih.
Haldâttâh já politiik
Kuávlulâš jyehim
Belgia juáhhoo kuulmâ kuávlun (hollandkielân gewest, ranskakielân région): Brysselân, Flanderân já Vallonian. Flander já Vallonia kuohtuuh juáhhojeh vala viiđâ provinsân ađai eennâmkoodán (hollandkielân provincie, ranskakielân province), já toh vala 43 arrondissementân.
| Kuávlu | Virgálâš nommâ | Virgáliih kielah | Uáivikaavpug | Vijđodâh | Ässeeoloho | Provinseh |
|---|---|---|---|---|---|---|
 Flander
|
Vlaams Gewest | holland | Bryssel | 13 522 km² | 6 251 983 | Antwerpen, Limburg, Nuorttâ-Flander, Viestâr-Flander, Flander Brabant |
 Vallonia
|
Région wallonne | ranska | Namur | 16 844 km² | 3 498 384 | Vallonia Brabant, Namur, Liège, Hainaut, Luxembourg |
 Bryssel uáivikaavpugkuávlu
|
Région de Bruxelles-Capitale, Brussels Hoofdstedelijk Gewest |
ranska, holland | Bryssel | 161 km² | 1 208 542 | – |
Viehâdâh
Ässeeloho
Belgia ässeeloho lii paijeel 11,5 miljovn já ässeesaahâdvuotâ 376 olmožid/km². Tot lii 22. stuárráámus ässeesaahâdvuotâ maailmist já 6. stuárráámus Euroopist.
Kielah
Belgiast láá kulmâ virgálii kielâ: hollandkielâ, ranskakielâ já saksakielâ. Juáhhást lii haaldâtlávt jiečânâs kielâsiärvus status. Kyevtikielâg Brysselist stuárráámus uási ulmuin láá ranskakielâliih.
Stuárráámus uási hollandkielâlâžân rekinistum belgialijn sárnu flaamikielâ. Belgia ranskakielâ iärrán Ranska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán.
Kaavpugeh
Eres teháliih kaavpugeh Belgiast láá uáivikaavpug lasseen Antwerpen, Gent, Charleroi, Liège, Brugge, Namur já Leuven.
Kaavpug ässeeloho já kuávlu taavgij siste.
- Bryssel uáivikaavpugkuávlu (1 208 542, siskeeld 19 kieldâd)
- Antwerpen (523 248, Flander)
- Gent (260 341, Flander)
- Charleroi (201 816, Vallonia)
- Liège (197 355, Vallonia)
- Brugge (118 284, Flander)
- Namur (110 939, Vallonia)
- Leuven (101 396, Flander)
- Mons (95 299, Vallonia)
- Mechelen (86 304, Flander)
Kulttuur
Kirjálâšvuotâ
Belgia lii šoddâm tobdosin jieškote-uvlágán ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah ko Hergé (Tintti), Morris (Lucky Luke) já Peyo (Smurffih) láá belgialiih.
Kovetaaiđâ, design já arkkitehtuur
Surrealistlâš máálájeijee René Magritte lâi vuálgus Belgiast.
Fáádást eres soojijn
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Belgia.
