Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit). Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks (küttepuit, maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum, diislikütus), tööstuses jne.

Kütuse täielikul põlemisel saadavat soojushulka (energiat) iseloomustab kütteväärtus.

Kütuseliigid

Fossiilkütus

Tahkekütused

  • Kivisüsi
    • Bituminoosne süsi
    • Subbituminoosne süsi ehk alambituminoosne süsi
    • Tükiline kivisüsi
    • Kivisöetolm
    • Kivisöebrikett
    • Kivisöepoolkoks
    • Kivisöekoks
  • Antratsiidid
    • Antratsiit
    • Meta-antratsiit
    • Poolantratsiit ehk semiantratsiit
  • Pruunsüsi
  • Põlevkivi
    • Tükiline põlevkivi
    • Põlevkivipoolkoks
    • Põlevkivikoks
  • Turvas
    • Turbabrikett
    • Tükkturvas
    • Puisteturvas
    • Turbapoolkoks
    • Turbakoks
  • Asfalt
  • Parafiin
  • Urotropiin ehk kuivpiiritus

Vedelkütused

Gaaskütused

Taastuvkütus

Tahkekütused

  • Metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused
    • Küttepuit
    • Vaik
    • Tõrv
    • Käbid
    • Sae-, plaadi-, mööbli- ja tselluloositööstuse jäätmetest tahked kütused
      • Puukoor
      • Saepuru
      • Saetööstuse hakmed (kasutatakse peamiselt tselluloosi toormena, vähemal määral energeetikas)
      • Küttepinnud (laudade servamisjäägid)
      • Tükilised mõõtulõikamise jäägid (prussi-, laua-, lipi-, plaadi- ja liistujupid, klotsid, tükid)
      • Praakmaterjal
      • Höövlilaast
    • Teiste sektorite puidujäätmed
      • Lammutuspuit
    • Puidujäätmetest väärindatud kütused
  • Põllumajandusest saadavad tahked kütused
  • Looduslikest ja pool-looduslikest kooslustest saadavad tahked kütused
    • Pilliroog
    • Hundinui
    • Vetikas
    • Borneo rasv
    • Hiina taimne küünlarasv
    • Jaapani vahapuu vaha ehk vahamürgipuu vaha
    • Lakipuu vaha
    • Mürtelvaha ehk vahaporsa vaha
    • Spermatseet ehk vaalavõidis
    • Hall ambra
    • Kalasteariin
    • Kuivatatud küünalkala (Thaleichthys pacificus)[1]
    • Kuivatatud tormipääsud (Hydrobatidae)[2]
    • Hiina vaha ehk putukavaha ehk puuvaha (Ceroplastes ceriferus ja Ericerus pela putukatelt)
    • Putukavaha (Coccus pela putukatelt)
  • Jäätmekütus ehk põlevjäätmed ehk prügikütus
    • Töötlemata jäätmekütus
    • Purustatud jäätmekütus
    • Jahvatatud jäätmekütus
    • Granuleeritud jäätmekütus ehk jäätmegraanulid
    • Briketeeritud jäätmekütus
  • Reoveesetted ehk reoveemuda
  • Kodused biojäätmed
    • Bioloogilised olmejäätmed
    • Köögijäätmed

Vedelkütused

Gaaskütused

Raketikütus

Tahkekütused

Vedelkütused

  • Ühekomponendilised vedelad raketikütused vabastavad oma keemilise energia katalüsaatoriga kokku puutudes
  • Kahekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kütuse ja oksüdeerija segul
  • Kolmekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kahe erineva kütuse ja ühe oksüdeerija segul
    • Vedelvesinik + vedelliitium + vedelfluor
    • Petrooleum + vedelvesinik + vedelhapnik

Gaaskütused

Hübriidkütused

Geelkütused

  • Geeliks muudetud vedelad raketikütused

Tuumkütus

Oksiidtuumkütus

  • Uraandioksiidtuumkütus (UOX)
  • Seguoksiidtuumkütus (MOX)

Metalne tuumkütus

  • Uraantsikooniumhüdriid
  • Aktiniidtuumkütus

Keraamiline tuumkütus

  • Uraannitriidtuumkütus
  • Uraankarbiidtuumkütus

Vedel tuumkütus

  • Sulasoolareaktorikütus (liitium-, berüllium-, toorium- ja uraanfluoriidi segu)
  • Uranüülisoolade vesilahus (nt uranüülsulfaat)

Kütteliikide võrdlus

Kütteliik Rajamiskulu 100 m2 maja puhul kroonides Plussid Miinused Aastane küttekulu kroonides
Õliküte (küttepetrool) 95 000 Suhteliselt väike hooldusvajadus, täisautomaatne Kalleim kütteliik, suur rajamiskulu, kallis kütus Ligi 17 000
Puidugraanulküte 105 000 Peaaegu täisautomaatne, taastuvkütus Suur rajamiskulu, graanulite ladustamine, paar korda kuus katla puhastus 7500
Kivisöeküte 50 000 – 60 000 Odav ja kõrge energiatihedusega kütus Ebamugav, määriv, raskesti automatiseeritav 6000
Maagaasiküte 65 000 – 70 000 Täisautomaatne, minimaalne hooldus Halb kättesaadavus, sõltuvus Venemaast, plahvatusoht 6200
Elekter 20 000 Väikseim rajamiskulu, hooldusvaba, täisautomaatne, tuleohutus Väga kallis energia, mitteautonoomne 15 500
Nunnauuni (voolukiviahi) ca 100 000 Hea soojusmahtuvus, talub kestvat suurt kuumust, taastuvkütus Suur rajamiskulu, ei ole automatiseeritav, ainus värv on sinakashall 6800
Õhksoojuspump Alates 22 000 Odav rajada, odav pidada, hea tuleohutus Ei soojenda tarbevett, pakasega kasutegur väike, müra, mitteautonoomne 4000
Maasoojuspump Alates 120 000 Täisautomaatne, tuleohutuim Suur rajamiskulu, võib tekitada igikeltsa, mitteautonoomne 6400
Küttekamin 25 000 – 50 000 Annab kiiresti sooja, taastuvkütus Puude ladustamine, tassimine, tuha väljavedu, ei ole automatiseeritav 5000–7500
Pottkiviahi (kaks ahju) 54 000 – 64 000 Ei kuivata õhku nagu keskküte, odav rajada, odav pidada, taastuvkütus Sama mis küttekamin 4000–6000
Tulikiviahi (voolukiviahi) Alates 55 000 Tervislik kliima, odav pidada, taastuvkütus Sama mis küttekamin 4000–6000

Tabel näitab kütteliikide suhtelist võrdlust 2005. aasta lõpu seisuga ja kroonides. Seadmete ja kütuste hinnad on pikas perspektiivis ühesuguste erinevustega, lühiajaliselt võib erinevusi esineda. Kui üks kütteliikidest liigub ära (valdavalt nafta), siis mingi aja jooksul loksuvad ka teised hinnad algsetesse proportsioonidesse tagasi.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "The History Of Candles" Wreathmakers Blog (vaadatud 11.12.2011)
  2. ↑ "The History of Candlelight" International Guild of Candle Artisans (vaadatud 11.12.2011)