Riigipea

Riigipea on isik või isikute grupp[viide?], kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon[viide?].

Riigipea on läbi ajaloo olnud määrava tähtsusega nii sisepoliitikas kui ka rahvusvaheliste suhete kujundamisel[viide?]. Riikluse arenedes on riigipea absolutistlik võim järk-järgult kahanenud[viide?] ning alates 18. sajandist (Montesquieu) räägitakse võimude lahususest ja võimu jagamisest erinevate institutsioonide vahel, selleks, et riigivõimu vaos hoida ning inim- ja kodanikuõiguseid tagada.

Alates Niccolò Machiavelli poliitilise võimu vormide käsitlustest 16. sajandi alul hakati valitsemisvormidena eristama monarhistlikku ja vabariiklikku valitsemist. Sellise eristuse aluseks oli kõrgeima riigivõimu kuulumine üksikisikust monarhile või kollektiivile. Tänapäeval mõistetakse monarhia all riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest, vabariigi riigipea on aga valitud president.

Tänapäeval on riigipea muutunud vaid oma maa ja rahvuse ühtsuse kandjaks ning tsiviilteenistuse kõrgemaks ametiisikuks, kelle võimupädevus küll kõigub riigiti sõltuvalt riigikorralduse tüübist ja riigi ajaloolis-kultuurilisest taustast, kuid on demokraatia tingimustes alati piirangutega, mis on kehtestatud põhiseadustes.

  • Presidentaalne vabariik – riigipea on president, kes on parlamendist sõltumatu ja täidab parlamendi kõrval seadusandlikku funktsiooni. Täitevvõim on samuti parlamendist sõltumatu ja president võib olla täitevvõimu (valitsuse) juht.
  • Parlamentaarne vabariik – riigipea on president, kelle võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla ka riigipea valimine.

Vaata ka

Välislingid