Srebrenica massimõrv

Potočari memoriaal

Srebrenica massimõrva või Srebrenica genotsiidi[1] nime all tuntakse 1995. aasta juulis aset leidnud enam kui 8000 bosnia mehe ja poisi tapmist ning piirkonnas olnud 25 000 – 30 000 põgeniku seas läbi viidud etnilist puhastust Bosnias ja Hertsegoviinas, Srebrenica linna ümbruses Serblaste Vabariigi Armee (serbia keeles: Војска Републике Српске (ВРС); serbia, bosnia ja horvaatia keeles: Vojska Republike Srpske (VRS)) poolt Bosnia sõja käigus. Kindral Ratko Mladići juhtimisel tegutsenud üksusi toetas genotsiidi läbiviimisel Serbia paramilitaarne üksus Skorpionid (serbia keeles: Шкорпиони/Škorpioni), mis kuni 1991. aastani oli ametlikult Serbia siseministeeriumi osa. Väidetavalt osales massimõrvas ka välismaalt pärit vabatahtlikke.[2]

1993. aasta aprillis kuulutas ÜRO Kirde-Bosnias, Drina jõe orus asuva ümberpiiratud Srebrenica enklaavi ÜRO kaitse all olevaks turvaliseks piirkonnaks. 1995. aasta juulis aga ei suutnud seal viibiv 400-liikmeline Hollandi rahuvalvajatest moodustatud ÜRO kaitsejõudude (United Nations Protection Force – UNPROFOR) üksus takistada Serblaste Vabariigi Armeed linna hõivamast ja seejärel mõrvamast enam kui 8000 tsiviilisikut ja vangi.[3]

Srebrenica massimõrv on suurim massimõrv Euroopas pärast Teist maailmasõda. Valdava osa mõrvatutest moodustasid täiskasvanud mehed ja teismelised poisid, kuid tapetute seas oli ka alla 15-aastaseid poisse, üle 65-aastaseid mehi ja väidetavalt ka väikelapsi. Bosnia võimude poolt kokku pandud esialgne nimekiri kadunuks jäänud isikutest sisaldab 8373 nime.[4] 2010. aasta märtsi seisuga oli DNA aluse identifitseeritud 6414 genotsiidi käigus tapetut[5], kelle surnukehad on leitud massihaudadest ning 4524 massimõrva ohvrit on maetud Potočari memoriaali.[6]

Viited

Välislingid