Uren'
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2020) | 12,251 ristitud |
Pind | 20 km² |
![]() | |
Pämez' | Aleksandr Blagovarov (sügüz'ku 2015—) |
Telefonkod | +7−83 154-xx-xxx |
Avtokod | 52, 152 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Uren' (ven.: Уре́нь) om Venäman lidn, lidnankund da avtotesol'm Alalidnan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Urenin rajonan administrativine keskuz, ümbrik om sätud sen territorijal vn 2020 semendkus.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1719 kuti vanhuskolaižiden Tröhsvätskoje-žilo (ven.: село Трёхсвятское). Uren'-raudtestancii radab 1920-nziden voziden keskespäi. Oli radnikžiloks vspäi 1959. Sai lidnan statusad vl 1973.
Uren' šingotase biohimižen tegimel, sömtegimištol (voitegim, leibtegim), mugažo mebel'- i omblendfabrikad ratas lidnas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Ustanjogen oiktal korktal randpolel (nitmar.: Ышта 253 km pitte, Volgan hurapol'ne bassein), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Alauz'lidn — Kirov»-raudtekeskust jagab lidnad poleti, «Alauz'lidn — Kirov»-mante ümbärdab lidnad lodehespäi. «Uren' — Kotlas»-avtote augotase lidnas. Matkad Alauz'lidnhasai om 165 km suvipäivlaskmha orhal, 210 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Vetlug 43 km pohjoižhe orhal vai 46 km avtotedme i Šahunj 54 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 57 km avtotedme vai raudtedme.
Artamonovo-külä (135 rist. vl 2010) i Sosnovk-žilo kaikenaigaižeta ristitištota mülüihe lidnankundha Urenin ližaks. Lidnankundan pind oli 100,18 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 304 ristitud, lidnankundan — 12 439 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 13 tuhad eläjid vll 1979−2001 (13 560 rist. vl 1989). Kaik 12 502 ristitud elihe lidnankundas vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma väges lidnas: koumen pühämehen jumalanpert' (om saudud vl 1829) i vanhuskolaižiden Spasan Armahtajan puine jumalanpert' (letihe vll 1991−1995).
Urenin industrialiž-energetine tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
-
Urenin rajonan käskuzkund (2007)
-
Koumen pühämehen jumalanpert', vn 2007 nägu
-
«Mila»-zell'lauk i Käzitöiden pert' rindati (2007)
-
Urenin rajonan kul'turkeskuz i Suren sodan memorial (2007)
-
Uren'-päraudtestancijan sauvuz vl 2007
Homaičendad
- ↑ Urenin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Urenin industrialiž-energetižen tehnikuman sait (urencollege.ucoz.ru). (ven.)
Irdkosketused
![]() |
Uren' Vikiaitas |
Alalidnan agjan lidnad | ||
Alauz'lidn | Arzamas | Balahn | Bogorodsk | Bor | Čkalovsk | Dzeržinsk | Gorbatov | Gorodec | Knäginino | Kstovo | Kulebaki | Liskovo | Lukojanov | Navašino | Pavlovo | Perevoz | Pervomaisk | Sarov | Semönov | Sergač | Šahunj | Zavolžje | Uren' | Vetlug | Viks | Volodarsk | Vorsm | ||