Bielefeld

Bielefeld
[ b'iilefelt ]
saksa Bielefeld
Vaade Bielefeldile
Lipp
Vapp
Bielefeldi lipp
Bielefeldi vapp
Pindala 257,8 km²
Elanikke 338 332 (31.12.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 52° 1′ N, 8° 32′ E
Bielefeld (Saksamaa)
Bielefeld
Maria kirik Bielefeldi uuslinnas

Bielefeld on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Bielefeld asub Teutoburgi metsa läbiva strateegiliselt tähtsa tee ääres.

Bielefeldi linna on esmamainitud aastal 1214, kui Ravensbergi krahv Hermann II andis Bielefeldile linna õigused. 1240. aastatel rajati Sparrenburgi linnus. 15. sajandi lõpus liitus linn Hansa Liiduga.

Aastal 1849 jõudis linna lähedale Bad Deynhausenisse Kölni–Mindeni raudtee. Aastal 1851 rajati esimene mehaaniline ketrusvabrik. 1860. aastatel rajati linna metallitööstus.

Linna suurim tööandja oli pikka aega AG Dürkoppwerke, mis rajati aastal 1867 õmblusmasinate parandustöökojana. 1892. aastal pakkus ettevõte tööd 1665 inimesele. Aastatel 1898–1927 töötas linnas Dürkoppi autotööstus. 1990. aastal moodustas ta koos veel mõne Bielefeldi ettevõttega Dürkopp Adler AG.

Raudtee jõudis Bielefeldi alles 20. sajandil. 1923. aastal trükiti linnas hüperinflatsiooni ajal raha sealhulgas siidile, nahale, lõuendile, puidule, sametile ja teistele materjalidele.

1938. aastal põletati maha Bielefeldi sünagoog.

Teise maailmasõja ajal korraldati Bielefeldile esimene suur õhurünnak 20. septembril 1944, nimelt linna gaasitööstusele. Järgnesid üha uued ja uued õhurünnakud. 14. märtsil 1945 kasutasid inglased esimest korda suure slämmi pommi, seda Bielefeldi viadukti vastu ning õnnestunult: viadukt varises umbes 30 meetri ulatuses kokku ja inglased ei kaotanud ainsatki lennukit. USA väed sisenesid linna 1945. aasta aprillis.

Minevikus oli Bielefeldis oluline linatööstus. Tänapäeval on suurimad ettevõtted Dr. Oetker (toiduainetetööstus), Möller Group (nahktooted ja plast) ning Seidensticker (rõivad ja tekstiil).

Bielefeldis on väike lennujaam, aga põhiliselt teenindavad Bielefeldi Paderborni/Lippstadti lennujaam ja Münsteri/Osnabrücki lennujaam. Linnas on arenenud ühistransport: 4 liiniga metroo, trammid ja liinibussid.

Linnas asub 1969. aastal asutatud Bielefeldi Ülikool.

Olematu linn

Bielefeld on kaasatud Saksamaa nüüdisfolkloori parodeeriva vandenõuteooria kaudu, mis väidab, et Bielefeldi linna ei eksisteeri.[2] Algselt Saksa Usenetis levima hakanud internetifenomen on jõudnud linna turundusse ning selle üle on nalja heitnud ka Angela Merkel.

Vaatamisväärsused

Sparrenburgi linnuse laskis ehitada Ravensbergi krahv Ludwig aastatel 1240–1250. Selle 37 meetri kõrgune torn ja lossi katakombid on külastajatele avatud.

Bielefeldi vana raekoda ehitati aastal 1904 ja selles on siiani linnavalitsus. Hoone fassaad on eklektiline, sisaldades näiteks gooti ja renessanss-stiili komponente. Osa linnavalitsusest asub ka vana raekoja lähedal uues raekojas.

Bielefeldi vanim kirik on vanalinna Nikolai kirik. See on gooti stiilis saalkirik, mille kõrgus on 81,5 meetrit. Selle laskis 1236. aastal rajada Paderborni piiskop, 14. sajandi alguses kirikut laiendati. Kolm korda päevas töötab kirikus kariljon, muusikariist, milles kellamehhanism on ühendatud suure hulga kirikukelladega. Kirikus on väike muuseum. Muuseumi kõige väärtuslikum ese on Antwerpenist pärit nikerdatud altar, mis on kaunistatud 250 kujuga.

Bielefeldi suurim kirik on uuslinna Maria kirik. See on gooti stiilis saalkirik, mille kõrgus on 78 meetrit ja pikkus 52 meetrit. Seda hakati ehitama aastal 1293 ja see valmis aastal 1512. Sellest kirikust algas Bielefeldis protestantlik reformatsioon. Kirikus on 13 maaliga tiibaltar, mis pärineb umbes aastast 1400 ja on keskaegse saksa kunsti silmapaistev näide. Kiriku tornid hävinesid Teises maailmasõjas ja hiljem asendati need kahe ebatavalise kujuga pseudogooti stiilis kellatorniga.

Linnateater on Bielefeldi suurim teater. Seal asub Bielefeldi ooperiteater. See asub vana raekoja kõrval ja on samuti rajatud aastal 1904. Linnateatri fassaad on juugendstiilis.

Bielefeldis on kunstimuuseum, Rudolf Oetkeri kontserdihall ja linna botaanikaaed. Läheduses Hünenburgis on observatoorium ja selle kõrval 164 meetri kõrgune raadiomast.

Sõpruslinnad

Bielefeldil on seitse sõpruslinna: Concarneau (Prantsusmaa), Enniskillen (Suurbritannia), Goshen (USA), Nahariya (Iisrael), Novgorod (Venemaa), Rochdale (Suurbritannia) ja Rzeszów (Poola).

Viited

  1. ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.
  2. ↑ "SIXTUS.NET - Die Stadt, die nicht sein darf - von Mario Sixtus". sixtus.net (saksa). 3. august 2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2008. Vaadatud 11. aprillil 2023.

Välislingid

Saksamaa linnad elanike arvu järgi
Üle 1 000 000
Üle 500 000
Üle 200 000
Üle 100 000