Vikipeedia:Esileht

Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka alamperekonda Strobus.

Vahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni (P. cembra) alamliigina. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm vaigukanalit, mitte kaks.

Siberi seedermänni venekeelse nime "siberi seeder" (сибирский кедр) järgi on seda puud vahel seedriks nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.

Siberi seedermänd jõudis üksikute isenditena Eesti alale arvatavasti juba 18. sajandil. Seda pole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ning Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab ta meil hästi, kuid mullastiku suhtes on nõudlik. Ta eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid. Loe edasi ...

• 27. jaanuaril saab 40-aastaseks inimese genoomika professor Tõnu Esko.
• 27. jaanuaril saab 30-aastaseks traielmootorrattasportlane Keity Meier, kes hüppas mootorrattaga 117 m kõrgusel Tornimäe 7 katuselt Swissôteli katusele.
• 29. jaanuaril 70 aastat tagasi sündis jalgrattasportlane Oleg Ljadov (pildil), kes võitis Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt 18 medalit ja kuulus 9 aastat NSV Liidu koondisse.
• 29. jaanuaril saab 60-aastaseks endine poliitik Robert Antropov, kes Riigikogu valimiskampaania ajal esines Elvis Presley riietuses lauljana.
• 30. jaanuaril saab 60-aastaseks ajakirjanik Heiki Valner, kelle algatusel püstitati skulptuur hulkuvale koerale.
• 2. veebruaril 70 aastat tagasi sündis kunstiajaloolane Tiiu Talvistu, kes töötas 42 aastat Tartu Kunstimuuseumis.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.