Korejan Tazovaldkund
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Seul |
Eläjiden lugu (2018) | 51,418,097[1] ristitud |
Pind | 99,720 km² |
Kel' | korejan |
Valdkundan pämez' | Mun Čže-in |
Päministr | Čon Se Gün |
Religii | hristanuskond, ateizm, buddizm |
Valüt | suvikorejan von (₩) (KRW) |
Internet-domen | .kr, .한국 |
Telefonkod | +82 |
Aigvö | UTC+9 |
Korejan Tazovaldkund (kor.: 대한민국, 大韓民國 Tehan Minguk, angl.: Pepublic of Korea, se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmaižes Azijas. Toine valdkundan nimi om Suvikorei, kävutadas sidä erižtel da levedašti. Se sijadase Korejan pol'saren suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Seul.
Istorii
Vn 1945 15. päiväl elokud päzutadihe Korejan territorijad Japonijan sodavägišpäi. Korejan Tazovaldkundan aluz om pandud vn 1948 15. päiväl elokud.
Vn 1948 17. päiväl heinkud üks'jäižen Konstitucijan[2] (kor.: 헌법, 憲法 Henpep) ezmäine versii om vahvištadud (nügüd' Konstitucijan päiv). Sen jäl'ghe toihe vajehtusid Konstitucijha vozil 1952, 1954, 1960, 1962, 1972, 1980. Vs 1988 uhokun 25. päiväspäi nügüdläine Konstitucijan versii om väges, se om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1987 28. päiväl redukud (93% oli «za»). «Kudenz' tazovaldkund» lugul om nügüd' Suvikorejas.
Suvikorei lugeb Pohjoižkorejad «valdkundanvastaižeks organizacijaks».
Geografii da klimat
Korejan Tazovaldkund otab Korejan pol'saren suvipol't, sen pol'saren ühthine piduz om läz 1100 km.
Suvikorejal om meriröunoid Japonijanke da Kitainke, mugažo om demilitarizuidud zon nell' kilometrad levette da 241 km pitte Pohjoižkorejanke, zon om saudud vll 1960−70.
Ümbärdajad mered: Pakuine meri om päivlaskmas, Päivnouzmaine (Japonine) meri — päivnouzmas, Päivnouzmaižen Kitain meri da sen Korejan sal'm oma suves. Randanpiduz om 2413 km.
Landšaft om mägihine tobjimalaz. Tazangištod ottas man territorijan koumandest.
Läz merirandištod om 3 tuhad sart. Ned sared oma pened, sariden tobmad — rahvahatomad. Kaikiš järedamb om Čedžudo-sar', valdkundan kaikiš korktemb čokkoim sijadase sil, sambnu Hallasan-vulkan (1947 m).
Klimat om mussonine. Kezal om räk da luja nepsuz, tal'v om viluhk (lumenke) da kuiv. Vodenkeskeine sadegiden norm om läz 1400 mm.
Londuseližed pävarad oma kala da toižed meren produktad, mec (territorijan kaks' koumandest); toižed varad oma metallad (vol'fram, molibden, hahktin), grafit, kivihil'.
Tobmuden organad
Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Suvikorei om konstitucine demokratii Kudenden Tazovaldkundan olendan aigalpäi.
Korejan Tazovaldkundan pämez' om prezident (kor.: 대통령, 大統領 Tetonjeon). Hänen valdatusiden strok om viž vot, valitas tošti ei sa. Enzne Pak Kin He-prezident, oli ezmäižeks naižeks neciš radsijas, radoi vspäi 2012 i om türmatud 24 vodeks. Edelstrokuižed prezidentan valičendad linniba vn 2017 9. päiväl semendkud, oppozicijan kandidat oti vägestust — Mun Čže-in (sai 41,08%), tuleb radho 10. päiväspäi, valičendoiden rezul'tatan tedotusen jäl'ghe kerdalaz. Čon Se Gün sai päministran radnikust vn 2020 14. päiväl vilukud.
Suvikorejan parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (300 ristitud, kor.: 국회, 國會 Kukhve). Valitas 246 deputatad üks'mandatižiš ümbrikoiš, 54 — partijoiden nimikirjutesiden mödhe. Bar'jer päzutamha parlamentha om 5 procentad, deputatoiden valdatusiden strok — nell' vot. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 13. päiväl sulakud (20. kucund).
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Korejan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.
Suvikorejas om 9 agjad (provincijad), 6 lidnad agjan (provincijan) oiktusidenke da üks' lidn eriliženke statusanke.
Eläjad
Korejan Tazovaldkundas elädas korejalaižed, hö-žo oma enambuses verazmalaižiden (ristituiden toiženke rahvahanikusenke) keskes. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 49,039,986 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): protestantad — 19,7%, buddistad — 15,5%, katolikad — 7,9%, religijatomad — 56,9%. Äjad eläjad ottas eloho konfucijanizman filosofijad.
Lidnad-millionerad (2015): Seul, Pusan, Inčhon, Tegu, Kvandžu, Tedžon, Ul'san.
Ekonomik
Korejan Tazovaldkund om šingotadud ekonomižešti. Nece om kaikiš järedamb laivoiden sauvoi mail'mas. Holitesen sfer otab ekonomikan kaks' koumandest. Sen šingotadud avto- da elektrotehnine tegimišt om tetab kaikes mail'mas (äiprofiližed «Hyundai»- da «Samsung»-holdingad). Sil-žo aigal om problemoid-ki: om vähä mankaivatusid, arvoimižed otamha velgha oma ahthad, sikš miše ekonomikan kazvand kändase stagnacijaks paksus.
Vs 2014 vilukun 1. päiväspäi ei pida vizoid ajelemha Venäman da Suvikorejan keskes.
Homaičendad
- ↑ Korejan Tazovaldkundan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Korejan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
Irdkosketused
- Korejan Tazovaldkundan prezidentan administracijan oficialine sait (cwd.go.kr). (kor.) (angl.)
- Korejan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (assembly.go.kr). (kor.) (angl.)
- Korejan Tazovaldkundan päministran da ohjastusen sait (opm.go.kr). (angl.) (kor.)
Korejan Tazovaldkund Vikiaitas |
Azijan valdkundad | ||
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |